Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrilevi investeeris üheksa kuuga üle 65 miljoni euro
Võrguettevõtja Elektrilevi on selle aasta üheksa kuuga investeerinud elektrivõrku 65,2 miljonit eurot, mille eest ehitati muuhulgas 1157 kilomeetrit elektriliine ja 473 alajaama. Investeeringute maht on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 34 protsendi võrra, teatab ettevõte.
„Kasvanud investeeringute toel oleme tänaseks võrreldes eelmise aastaga ehitanud ligi 300 kilomeetrit rohkem elektriliine. Sellises mahus liinide uuendamisega soovime jõuda 15 aasta pärast olukorda, kus 75 protsenti võrgust on maa- ja õhukaablis ja ilmastikust tingitud katkestused muutuvad pigem harvaks nähtuseks,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Kokku on tänavu üheksa kuuga ehitatud 792 kilomeetrit maakaabelliini ja paigaldatud 365 kilomeetrit õhukaablit.
Mere sõnul teeb firma edusamme ka elektrivarustuse kvaliteedi osas. "Kui möödunud aasta 9 kuu jooksul oli ühe katkestuse keskmine pikkus 119 minutit, siis sel aastal 92 minutit ehk ligi veerandi võrra vähem,“ lisas Mere.
Kolmandas kvartalis uuendas Elektrilevi võrku kõigis maakondades. Perioodi suurima ehitusena valmis üle miljoni euro maksnud Tabasalu piirkonnaalajaam, millega paranes elektrivarustus ligi 5400 majapidamises Harku vallas, Tabasalus ja Tiskres. Samuti valmis Põltsamaa keskpinge ringtoide ja renoveeriti vananenud elektriliin, millega paranes elektrivarustus ligi 5000 Jõgevamaa majapidamises.
Elektrilevi haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja üle 22 000 alajaama. 2011. aastal investeeris Elektrilevi võrku 73 miljonit eurot, sel aastal on kavandatud investeerida 97 miljonit eurot. Elektrivõrgu parandamisse on ettevõte igal aastal suunanud kogu ärikasumi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
3
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele