Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrilevi investeeris üheksa kuuga üle 65 miljoni euro
Võrguettevõtja Elektrilevi on selle aasta üheksa kuuga investeerinud elektrivõrku 65,2 miljonit eurot, mille eest ehitati muuhulgas 1157 kilomeetrit elektriliine ja 473 alajaama. Investeeringute maht on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 34 protsendi võrra, teatab ettevõte.
„Kasvanud investeeringute toel oleme tänaseks võrreldes eelmise aastaga ehitanud ligi 300 kilomeetrit rohkem elektriliine. Sellises mahus liinide uuendamisega soovime jõuda 15 aasta pärast olukorda, kus 75 protsenti võrgust on maa- ja õhukaablis ja ilmastikust tingitud katkestused muutuvad pigem harvaks nähtuseks,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Kokku on tänavu üheksa kuuga ehitatud 792 kilomeetrit maakaabelliini ja paigaldatud 365 kilomeetrit õhukaablit.
Mere sõnul teeb firma edusamme ka elektrivarustuse kvaliteedi osas. "Kui möödunud aasta 9 kuu jooksul oli ühe katkestuse keskmine pikkus 119 minutit, siis sel aastal 92 minutit ehk ligi veerandi võrra vähem,“ lisas Mere.
Kolmandas kvartalis uuendas Elektrilevi võrku kõigis maakondades. Perioodi suurima ehitusena valmis üle miljoni euro maksnud Tabasalu piirkonnaalajaam, millega paranes elektrivarustus ligi 5400 majapidamises Harku vallas, Tabasalus ja Tiskres. Samuti valmis Põltsamaa keskpinge ringtoide ja renoveeriti vananenud elektriliin, millega paranes elektrivarustus ligi 5000 Jõgevamaa majapidamises.
Elektrilevi haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja üle 22 000 alajaama. 2011. aastal investeeris Elektrilevi võrku 73 miljonit eurot, sel aastal on kavandatud investeerida 97 miljonit eurot. Elektrivõrgu parandamisse on ettevõte igal aastal suunanud kogu ärikasumi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele