Uuringu kohaselt pole 69% Eesti elanikke oma arvutis kasutatava viirusetõrje eest midagi maksnud.
Andmeturbefirma Kaspersky Lab jaoks septembris A. W. Olsen & Partnersi tehtud küsitluse järgi kaitseb 95% Eesti arvutikasutajaid oma arvuteid pahavara ja teiste veebiohtude eest. Samas pole 69% neist oma hetkel kasutatava viirusetõrje eest midagi maksnud.
Praegu on turul küll palju tasuta lahendusi, kuid nende funktsionaalsus on Kaspersky teatel piiratud. Tasuta lahendustest puuduvad moodulid – näiteks tulemüür, spämmitõrje, nakatatud ja õngitsuslehtede filtrid jms – tagavad ohutuse kõige tavalisema internetikasutuse puhul: kodulehtede vaatamisel, sotsiaalvõrgustikes suhtlemisel ja rahaülekannete tegemisel.
Autor: Haldusuudised.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.