Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti ettevõtja peaks kartma Venemaa eriteenistust?
Vene eriteenistuse FSB katsed Eesti elanikke riigivastasele koostööle värvata on kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi sõnul hüppeliselt sagenenud. Kommunikatsiooniajakiri Kaja uuris kapo pressiesindaja Harrys Puusepa käest, kuidas sellistes olukordades hakkama saada.
Venemaa eriteenistused ei tegele ainult salakuulamisega, vaid neid huvitavad ka tehnoloogilised saavutused, rahvusvahelised äriprojektid, isikuandmed – mida delikaatsemad, seda enam, kirjutab ajakirja Kaja uus number, mis keskendub seekord kommunikatsioonile Baltikumis ja Venemaal.
Mida edukam on ettevõte või organisatsioon, seda suurem on tema mõju ja seda suurem võib olla võõrriigi soov teda oma mõjutustegevuses ära kasutada. Ahvatlev saak on võõrriigi eriteenistusele ka huvipakkuvat infot või tutvusi omavad inimesed, kel on endal mõni nõrk koht, mida ära kasutada: alkoholilembus, truudusetus, kalduvus vägivallale, hasartmängud vms.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.