29. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uute modernsete laopindade osas on Eestis hetkel vakanstus nulli lähedane. Väiksemaid laopindu suuruses 1000-1500 m2 võib leida, kuid enamus suuremad ehitusprojektid jäävad siiski buumiaega. Uued tulijad peavad arvestama, et silmitsi tuleb seista dilemmaga, kas pikas perspektiivis tasub pigem olla logistikahoone rentnik või omanik, kirjutab Katrin Kurm-Valojää, NCC Property Development OÜ arendusjuht, Äripäeva kuukirjas Logistika.

Samuti, kuidas lahendada paradoksi, et enamus investoreid soovib sõlmida 7-10 aastaseid rendilepinguid, kuid logistikaettevõtetel on oma klientidega lepingud oluliselt lühemad.

Kesklinn hüljatakse ja leida tuleb optimaalne kõrgusLähimate aastate perspektiivis paistab silma selge trend hüljata linnade keskused ning viia laopinnad äärealadele. Pealinna lähedal on selliseks piirkonnaks Tallinna ringtee ümbrus, kus on omavahel seotud hea ligipääsetav asukoht ja väljapaistvus ning ühtlasi on olemas maa, kuhu ehitada. Samas piirkonnas asuvates tehnoparkides on ka paljude Eesti ja rahvusvaheliste firmade esindused, laod ja tootmishooned, mis loob eeldused pikaajaliseks koostööks.

Logistikapindade puhul on ka tulevikus näha Eestis jätkuvat üürihindade tõusu.

Kinnisvarapindade lahendused hakkavad tulevikus üha enam kõrgustesse liikuma. Pinnakasutuse efektiivistamine tähendab laohoone optimaalse kõrguse leidmist, sest mida vähem on kasutuses põrandapinda, seda väiksem on ka rendikulu. Näiteks kui täna on logistikaettevõtte ladustamine 6 meetri peal, siis tasub mõelda kas optimaalsem ei oleks viia ladustamist 10 meetri peale. Ka erinevate tegevuste koondamine ühte asukohta võib kaasa tuua kokkuhoiu transpordikuludelt ja efektiivsema pinnakasutuse.

Logistika alustõed saab lihtsustatult võtta kokku kolmel sõrmel: õige asukoht, õige kontseptsioon ja õige partner. Eesti on saamas mitmetele ettevõtetele nii perspektiivseks regiooniks, heaks kontseptsiooniks kui partneriks. Põhjamaade ettevõtted kaaluvad üha enam oma protsesside Eestisse üle toomist. See on aga aega nõudev tegevus nii otsustusprotsessi kui tegevuse käivitamise mõttes. Asjaolu, et meie lähiriikides on maksejõuline tarbijaskond, annab Eestis paiknevatele logistikettevõtetele nii mõnegi eelise. Selgeks tulevikutrendiks on seega lisandväärtuse tekitamine ja lisamine Eestis kohapeal. 

Kõrvalkulude kokkuhoidLogistika kinnisvaralahenduste puhul ei saa kuidagi mööda vaadata ka elektri-ja küttehindadest. Kallinev energia paneb logistikafirmasid mõtlema, kuidas nii transpordi kui pinnakasutuse puhul neid kulusid optimeerida. Lähiaastatele vaadates julgen öelda, et järjest suuremat rõhku hakatakse panema just kõrvalkuludele. Energiasäästlikud lahendused tähendavad hooneid, mis on ehitatud energiatarbimise kokkuhoidu arvestades.

Hinna poolest võib taoline hoone olla küll kallim ning tähendada kõrgemat üürihinda, kuid järjest enam on ettevõtteid, kes alternatiivsete lahenduste vastu ka huvi tunnevad. Samas suurt rolli mängib ka hoone õige kasutamine.

TRENDID Mis mõjutavad lähiaastatel logistikakinnisvara

1. Logistikapindade linnast välja liikumine2. Optimaalse kõrguse valik3. Energiasääst, tähelepanu kõrvalkuludele4. Lisandväärtuse loomine Eestis kohapeal

Autor: Haldusuudised.ee