9. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas nentis pangaliidu finantskirjaoskuse ümarlaual, et tihti ei loe inimesed laenu võttes ja töölepingule alla kirjutades lepingutki läbi. Sama kinnitas ka Swedbanki eraisikute teabekeskuse juht Anne Kalberg-Sägi. 

„Me tahame, et kliendid oleksid nii targad, et saaksid aru, mis tooteid me neile pakume, et nad saaksid aru, millised kohustused ja õigused nad võtavad, kui pangaga suhtesse astuvad,“ selgitas Messimas, kuidas oleks võimalik nii kliendil kui pangal maksimaalset kasu saada.

Ümarlaual nenditi, et oluline on kulusid ja tulusid eelarvestada. Messimas rõhutas, et inimesed võiksid harrastada etteplaneerimist, mitte elada palgapäevast palgapäevani. „Vähese rahaga tuleb hoolikamalt planeerida, kuhu see läheb, millised on kulutused, kuidas kokku hoida, milliseid soodustusi kasutada ja kuidas tulusid suurendada,“ selgitas Messimas.

Ta viitas Saar Polli uuringule, mis kinnitas, et inimeste põhiline tulude-kulude jälgimise koht on sularahaautomaat: kas kontol on raha või ei ole. "Ja kui ei ole, siis järelikult on jama,“ nentis Messimas ümarlaual.

LHV panga maaklertegevuse juht ja Investeerimiskooli vedaja Alo Vallikivi pidas oluliseks, et inimesed ei tormaks säästetud raha kohe kulutama, vaid hoiustaks ja investeeriks ega kardaks aktsiaturgude kõikumist. „Tõusud ja mõõnad on väärtpaberiturgudel täiesti normaalne nähtus. Hea investor on see, kes on üle elanud kaks börsikrahhi,“ seletas Vallikivi.

Riigikantselei tellitud ja Saar Polli läbiviidud uuringust selgus, et 18-80aastastest pooled hindavad oma teadmisi finantsteenustega hakkamasaamisel ning rahaasjus arukate otsuste langetamisel piisavaks, teine pool aga ebapiisavaks. Igal kümnendal elanikul on olnud kokkupuude finantsteenusega, mille kasutamist ta on hiljem kahetsenud või veaks pidanud.

Pangad (SEB, Swedbank ja LHV) kinnitasid, et finantshariduse andmine on oluline juba koolieas, kasvatamaks põlvkonda, kelle finantskäitumine oleks edukam. Praegusel põlvkonnal tuleb aga oma vigadest õppida.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste kiitis loodud rahaplaneerimissüsteeme ning nentis, et inimene õpib läbi isikliku valu ja üleelatud masu. Ümarlaual nenditi, et finantsharimisel on väga oluline roll meedial - teha seda lihtsamas keeles kui finantsasutused.

Saar Polli uuringust selgus, et eestlaste rahaline kindlustatus on madal. Üle kolmandikul eestimaalastest on juhtunud, et viimase aasta jooksul ei ole sissetulek katnud kulusid.

Sääste on veidi üle poolel elanikest, kelle hulgas on rohkem üle 60aastasi. Sääste omavatest inimest teenib oma säästudelt intresse 37%.

Rahaasjadel silma peal hoidmiseks jälgib jooksvat kontoseisu 66% vastanutest ning rahaasjade planeerimiseks, näiteks exceli tabel või käsitsi kirjutatud eelarve, inimesed valdavalt ei kasuta.

Riskivalmidus investeerida on väga madal. Ligi 82% inimestest ei ole valmis oma raha investeerimisel riski võtma.

Autor: Haldusuudised.ee