14. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Detsembris ametisse asunud Neverovic ütles intervjuus agentuurile Reuters, et läbirääkimiste laua taga on võimalik probleemidele lahendus leida. Võrreldes Leedu eelmise valitsusega on see toon palju leplikum.

"Tahame kõik vaidlused lahendada ja näeme selleks võimalust, kuna Gazprom ilmutas meie esimesel kohtumisel konstruktiivset lähenemist," viitas Neverovic detsembris Gazpromi ekspordijuhi Alexander Medvedeviga aset leidnud kohtumisele. Jaanuaris peaksid kõnelused jätkuma.

"Peame oleme realistlikud ja aru saama, et isegi kui turul tekib konkurents (LNG terminali ehitamine – toim.), jääb Gazprom peamiseks tarnijaks," kinnitas Neverovic.

Leedu ja Gazpromi suhted halvenesid, kui Leedu otsustas vastavalt ELi direktiividele gaasi tootmise ja transportimise lahku lüüa. Selle peale kaebas Lietuvos Dujose suurosanik Gazprom Leedu Stockholmi arbitraažikohtusse.

Leedu kaebas omakorda Gazpromi Stockholmi arbitraažikohtusse süüdistusega, et Gazprom nõuab Leedult gaasi eest põhjendamatult kõrget hinda.

Gazprom on surve all ka Euroopa Komisjoni poolt, mis on käivitanud uurimise võimaliku konkurentsi kahjustava äripraktika tuvastamiseks.

Leedu on küll valmis läbirääkimisi pidama, kuid tootmise ja transpordi lahutamine on Neverovici sõnul ikkagi parim viis turu konkurentsile avamiseks.

Järgmise aasta lõpus tahetakse Leedus valmis saada veeldatud gaasi terminal, mille võimsuseks on 2-3 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Samuti kaalub Leedu gaasitoru rajamist Poola, mis samuti hakkab 2014. aasta teisest poolest veeldatud gaasi importima ning uurib ka kildagaasi tootmise võimalusi.

Ministri sõnul võiks gaasijuhe Leedu ja Poola vahel valmida 2017. aasta lõpuks. Vee sel kuu sõidab ta ise Varssavisse, et projekti edasi viia.

Poola ja Leedu gaasifirmade hinnangul läheks 562 km pikkune torujuhe maksma ca 471 miljonit eurot. Toru võimsuseks on 2,3 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Tasuvusuuring peaks valmima tänavu esimeses kvartalis.

Neverovici sõnul pole päriselt maha maetud ka tuumajaama projektid, ehkki läinud aastal korraldatud rahvaküsitlus andis negatiivse tulemuse. Maikuus võtab Leedu valitsus vastu uue energiastrateegia, kus võib oma koht olla ka sellel plaanil.

"Kui me jõuame kõigi poliitiliste parteidega kokkuleppele, et meil tuleb vähendada sõltuvust imporditud energiast, siis oleks tuumaenergia üks stsenaarium, mida me oleksime valmis tõsiselt kaaluma," ütles ta.

Autor: Haldusuudised.ee