Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Skanskaga lepingu muutmine maksis Haapsalule 100 000 eurot
Haapsalu jääb ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 106 851 euro suurusest toetusest, sest rikkus kultuurikeskuse ehitamisel riigihanke nõudeid.
Kolmapäeval maksti linnakassast EASile tagasi 47 578 eurot juba saadud toetust, lisaks jääb linnal saamata 59 273 eurot, mida EAS polnud veel Haapsalule üle kandnud.
"Kogu selle halva asja juures läks meil isegi hästi," ütles linnapea Urmas Sukles Lääne Elule ning viitas, et kui seadus lubaks sellise rikkumise korral nõuda tagasi 25% toetust, siis EAS pidas seda linnale liiga koormavaks ja vähendas tagasinõuet 5% peale.
Linna finantsjuhi Martin Schwindti sõnul maksti raha EASile tagasi linna arvelduskrediidist, kuid tõenäoliselt tuleb sellele kate leida järgmisest lisaeelarvest, kas kultuuri- või kommunaalvaldkonnast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks suuremaid etteheiteid, mida EAS linnale tegi, puudutab peatöövõtja Skanskaga sõlmitud lepingu muutmist, mis tehti pärast riigihanke lõppemist: nimelt on lepingul enne allkirjastamist vähendatud viimase tagasimakse protsenti 20-lt kümnele ja lõpptähtaja puhul kirjutatud sõna "hiljemalt" asemel käsitsi "orienteeruvalt".
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.