Elektri üldteenuse marginaal kõigub kuni poole võrra

„Madalaima ja kõrgeima marginaali vahe ulatus 47 protsendini, mis paneb konkurentsiameti kombel küsima, kuidas jõutakse juurdehindlustes sellise tulemuseni. Üldteenuse osutamisega seotud kulud ei tohiks olla suuremad kui börsipakettide puhul, sest üldteenuse osutamisel ei sõlmita tarbijaga isegi lepingut ning nii nagu börsipaketi puhul võib tarbija igas kuus trahvita müüjat vahetada, nii võib ka üldteenuselt üleminek paketiostule toimuda igal kuul. Jaanuari andmete põhjal võib öelda, et tarbijatele oli kõige soodsam valik börsihinnaga pakett,“ ütles Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke.

VKG Elektrivõrkude tüüpkoormusgraafiku põhjal maksid üldteenuse kliendid jaanuaris börsihinnaga võrreldes 4 protsenti suurema arve - näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu jaanuari elektrikulu oli kõige populaarsema börsihinnaga paketi puhul 44,45 eurot, samas kui VKG Elektrivõrkude üldteenuse tarbija arve tuli 46,53 eurot. Samas Eesti Energia üldteenuse ning ka kõige populaarsema, fikseeritud hinnaga 12kuuse paketi maksumus ulatus jaanuaris 48,71 euroni.

Energiaturg.ee võrdles lisaks üldteenuse hindadele eraklientide seas kahte kõige populaarsemat paketti: fikseeritud pakettidest Eesti Energia fikseeritud hinnaga 12kuust paketti ja muutuva hinnaga pakettidest 220 Energia börsihinnaga ettemaksuta paketti. Arvutused tuginevad Eesti Energia poolt 12kuulisele paketile pakutud fikseeritud elektrihinna ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali detsembrikuu aritmeetilisele keskmisele, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi on 5,845 senti/kWh ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti/kWh. Hindade arvutamisel on aluseks võetud võrguettevõtjate tüüpkoormusgraafikud ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta jaanuari tunnihinnad.