Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vink: Nordecon on kaalunud Ukrainast ära tulekut
Intervjuu Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vingiga.
Nordecon avaldas täna neljanda kvartali tulemused, millest selgus, et koondkasumiks kujunes null eurot võrreldes 2011. aasta 1,25 miljoni eurose kahjumiga
Kas Nordecon kaalub Ukraina turult lahkumist?
See on ühe alternatiivina olnud kaalumisel juba mitu aastat. Seni oleme aastas vähemalt kaks korda olukorda hinnanud ning seni oma tegevust seal jätkanud. Äritegevuse maht on seal kontserni mõistes minimaalne (alla 1%), kuid praegune tütarettevõtte struktuur võimaldab meil seal veel turu elavnemist natuke oodata. Vajaduse seal kohal olla tingivad ka meie kaks konserveeritud kinnisvaraarendust. Oleme nendest suurimas teinud jätkuvalt ettevalmistusi, et selle väärtust kasvatada. Hiljuti lõpetasime näiteks edukalt selle kinnistu erastamisprotsessi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas Arco Vara lepingu tühistamine on rahaliselt Nordeconile kasulik või mitte? Mis suurusjärgus hüvitist saaks Nordecon vastavalt lepingule Arco Varalt nõuda?
Kuna sel teemal on kirgi niigi juba palju üleval, siis me ei soovi hetkel Tivoli Arenduse OÜga seonduvat täiendavalt kommenteerida.
Mis on alanud aasta märksõnad kinnisvaraarenduses ja ehituses?
Lühidalt vastates ootame suhteliselt keerulist aastat, mis puudutab muudatusi ehitusturul, eelkõige väheneb nõudlus ehitusteenuse järele ja kasvab konkurents. Positiivsena näeme eratellijate investeeringute lisandumist.
Skanska ja SRV on Eestis kasumisse jõudnud, kuid ka kõrvaltegevusi siin koomale tõmmanud. Kas Nordecon liigub kah samas suunas?
Nordeconi kasumisse jõudmine ei ole toimunud kõrvaltegevuste koomale tõmbamise teel. Kontserni ettevõtted tegutsevad praegu integreeritult ja hetkel ei näe me põhjust selles muudatusi teha. Samas ei saa kunagi välistada, et sobiva pakkumise korral võtame kaaluda mõnest põhitegevust vähem toetavast valdkonnast loobuda. Praegu ühtegi pakkumist laual ei ole ja pole ka ise küsinud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.