Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaapani võimatu missioon – kulutada 15 kuuga sada miljardit dollarit
Mida võiks osta riik, kus kõik on juba olemas, küsib Reuters.
See on küsimus, mis seisab Jaapani peaministri Shinzo Abe ees, kes kavatseb kulutada enam kui sada miljardit dollarit 15 kuuga, et oma riigi majandust elavdada. Kuid ülikiired rongid, mitmetasandilised kiirteed ja inimeste rajatud tehissaared on juba ultramoodsas Jaapanis olemas.
"Me ei saa enam ehitada teid ja infrastruktuuri nagu vanasti, kuna rahvastik vananeb ja väheneb," ütles Jaapani Hosei ülikooli professor Takayoshi Igarashi.
Infrastruktuurikulutused koos keskpanga agressiivsemate sammudega deflatsiooni lõpetamiseks on Abe võtmeteemad. Alates võimuletulekust detsembris on Abe lubanud kulutada kümme triljonit jeeni ehk 107 miljardit dollarit (81 miljardit eurot) 15 kuu jooksul uue infrastruktuuri loomiseks ja olemasoleva uuendamiseks, millest pool rahastatakse valitsuse võlakirjade emiteerimisega.
Seda on sama palju kui veerand kogu maailma iga-aastasest transpordiinfrastruktuuri vajadusest, tõdes OECD.
Valitsuse kulutused on klassikaline aeglase majanduskasvu kaaslane. Jaapan on seda korduvalt proovinud – tsementi ja terasesse on pandud alates 1990. aastast ümmarguselt kaks triljonit dollarit, kuid majandus on neljandas surutises alates 2000. aastast.
"Mõju on märkimisväärne, kuid lühiajaline," ütles Nomura Securitiesi analüütik Tomo Kinoshita. Tema prognoosi kohaselt annab iga kulutatud kümme triljonit jeeni kõigest 11 triljonit jeeni SKPd. Ja sedagi on raske saavutada, kuna palju on juba rajatud.
Pindalalt maailma 61. riigil Jaapanil on 1,2 miljonit kilomeetrit teid, riik on selle poolest maailmas viiendal kohal. Jaapanis on 680 000 silda, ligi 10 000 tunnelit, 250 ülikiiret rongi ja 98 lennujaama. Valitsuse kriitikute sõnul on need ebavajalikud, kulukad ja keskkonnale ohtlikud.
Näiteks loodi 2010. aastal odavlennukompaniide jaoks Ibaraki lennujaam, mis läks maksma 225 miljonit dollarit. Nüüd teenindab lennujaam vaid kuut lendu päevas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele