Milline saatus ootab Eesti prügi?

Iru jäätmeplokis võetakse vastu ja põletatakse kodusest sorteerimisest ülejäävaid segaolmejäätmeid ning nüüd saab varem prügilasse rännanud prügi taaskasutada energia tootmiseks, rääkis Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam. "Jäätmepõletus ei ole koduse liigiti kogumise alternatiiv, tekkinud jäätmed tuleb endiselt võimalikult suures mahus korduvalt kasutada või võtta materjalina kasutusse," selgitas ta. "Seda toetab ka majanduslik loogika, kuna liigiti kogutud jäätmete nagu pakendid, taara jne. äraandmine on elanikele märgatavalt kasulikum."

Peale taaskasutamise saab prügist teha jäätmekütust. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul saab kütust teha vaid värskelt sisse toodud prügist. Miks nii, kui endise nimega Tallinna Prügilas on varasemat ladustatud prügi suures koguses. "Meie teeme värskest prügist, kuna vana prügi on juba osaliselt bioloogiliselt lagunenud ja see mis on jäänud, nagu näiteks kile, on väga must ja mädanenud orgaanikaga koos. Kasutades seda tsemendipõletusahjus, jääb tuhasus liiga suur ning teisalt rikub see ka tsemendi kvaliteeti." Musta prügi pesemine teeks selle liiga niiskeks ja tegelikult oleks vana prügi lahti kaevamine Pohlaku sõnul ebamõistlikult kulukas, eriti kui näiteks tsemendi tootmiseks saaks kasutada ka põlevkivi või maagaasi. "Tuleb välja arvutada, kuidas me keskkonda rohkem kahjustame," lisas ta viidates põlevkivi ja maagaasi kasutamisele võrrelduna kogu masinapargi töösserakendamisega, et saada kätte prügilas juba lagunevat prügi.  

Segaolmejäätmetest tehakse jäätmekütust ka Ragn Sellsi MTB tehases. "Selles tehases eraldatakse jäätmetest mehaanilist ja bioloogilist töötlustehnoloogiat kasutades kõik materjalina ringlusse võetav ülejäänust toodetakse nii jäätmekütust Kunda tsemenditehasele kui inertseid kattematerjale prügilate sulgemiseks," rääkis Ragn Sellsi ärijuht Agu Remmelg.

Kunda Nordic Tsemendile tarnitakse kütust peenestatud helveste kujul. Praegu keegi teine Eestis jäätmekütust kasutada ei saa, kuna jäätmete põletamiseks vajalikud load ja nõutavad suitsugaaside puhastusseadmed puuduvad. "Võimalik on kütust eksportida naaberriikide tsemenditehastele," lisas Remmelg.

Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam kinnitas, et umbes 90% ulatuses põletatavaid segaolmejäätmeid pärineb Eestist. "Siinne jäätmeturg alles areneb, jäätmekäitlussektoris ei ole siiani olnud tavapärane sõlmida siduvaid pikaajalisi kokkuleppeid, mis on energiatootmises aga möödapääsmatu. Seetõttu on meil tarnekindluse tagamiseks jäätmete tarnelepingud  ka Soome ja Iirimaa ettevõtetega, kellele saame käitlusteenust pakkuda," selgitas ta. Heinam lisas Iru elektrijaam kindlasti ei osa prügi vaid jäätmeplokk saab prügi vastu võtmise ja käitlemise eest tasu.

Eestis tekkivate jäätmete hulk on Iru elektrijaama vajaduse katteks piisav. 2012. aastal tekkis Eestis ametlikel andmetel kokku umbes 300 000 tonni olmejäätmeid, Iru elektrijaama aastane vajadus on aga 220 000 tonni. Heinami sõnul on jäätmeturg täna alles kujunemas, mis tähendab, et kõigist Eesti piirkondadest ei ole veel võimalik jäätmeid Irusse tuua.

Vaatamata mõningasele vastasseisule prügiekspordi teemal, on Heinam kindel, et lisaks saadavale majanduslikult kasule on sel ka otsene positiivne mõju tarbijate rahakotile. "Tallinna ja Maardu elanikeni jõuab Irust senisest neljandiku võrra soodsamat soojust ja üle kogu Eesti on tänu jaama valmimisele odavamaks muutunud prügivedu," nentis Heinam.

Millised on vastuvõtuhinnad prügilates ja jäätmepõletusjaamades? Remmelg selgitas, et hetkel on Eestis toimivaid prügilaid kokku viis, millest üks (Torma prügila) 2014. aastal suletakse.