Autor: Juuli Laanemets • 13. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veidi alla poole toetuste eelarvest suunatakse elamumajanduse energiatõhususe tõstmisesse. Hinnanguliselt 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990, kui energiasäästule ei mõeldud. Põhirõhk jääb olemasolevate elamute kaasajastamisele, sest praegune elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada.

Uue finantsraamistiku teine oluline suund on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks tuleb kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.

Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Vajalik on toetada süsteemide väljavahetamist, et tagada energiasäästu.

Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, sest uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.

Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust. 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil sektoritel energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.

Allikas:

www.mkm.ee