Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nädala lõpuni saab taotleda jäätmete taaskasutamise toetust
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) pakub toetust jäätmete taaskasutamise projektidele. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF) rahastatava vooru eelarveks on 2 miljonit eurot, mis jaguneb kahe toetussuuna vahel. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. veebruar 2014.
Taotlusvooru eelarvest on 1,6 miljonit eurot suunatud Eestis registreeritud äriühingutele liigiti kogutud jäätmete taaskasutamiseks. Sinna alla kuuluvad bio-, ehitus-ja lammutus-, tekstiili-, klaasi-, paberi-, papi-, metalli-, plast- ja ka rehvijäätmed. Samuti saavad äriühingud taotleda raha jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamiseks, ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemiseks ning põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogiate arendamiseks.
Oodatud on ka projektid tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamiseks ning kaevandamisjäätmete taaskasutamiseks.
Kohalike omavalitsuste üksuste juriidilised isikud saavad taotleda toetust jäätmejaamade rajamiseks. Selleks on eelarves ettenähtud 0,4 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Antud taotlusvooru eelarve on varasematega võrreldes oluliselt väiksem; vahe eelmise vooruga on lausa kümnekordne.
KIK pakub huvilistele Tallinnas 16. jaanuaril teabepäeval osalemise võimaluste. Tutvustatakse meetmest taotlemise korda ning vastatakse küsimustele.
Kokku on KIK viie taotlusvooruga jäätmete taaskasutusse suunanud ligi 26 miljonit eurot. Toetatud on 35 projekti. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.