Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksed liiguvad pankade vahel 5 korda päevas
Veebruarist hakkavad pangad arveldama pankadevahelisi makseid üleeuroopalises jaemaksesüsteemis. Senise tunni kuni pooleteise asemel jõuab raha ühest pangast teise viis korda päevas, umbes 3–5 tunniga.
Seetõttu sulgeb Eesti Pank 31. jaanuari tööpäeva lõpus keskpanga jaemaksesüsteemi ESTA, kus arveldatakse umbes viiendik Eestis tehtavatest maksetest. Kõik pankadevahelised maksed liiguvad edaspidi Eestis läbi üleeuroopalise jaemaksesüsteemi STEP2, siis tuleb arvestada selle süsteemi tööaegadega. Senise kümne arveldustsükli asemel on viis arveldustsüklit. Senise tunni kuni pooleteise asemel jõuab raha ühest pangast teise viis korda päevas, umbes 3–5 tunniga. Sõltuvalt sellest, kas pank on STEP2 süsteemiga ühendatud otse või mõne teise panga kaudu,
Pangaklientidel tuleb arvestada, et kui raha peab teises pangas oleva saajani jõudma veel samal tööpäeval, siis tuleb makse algatada Swedbankis, SEBs ja Danske Bankis hiljemalt kell 16.30 ning Nordea pangas hiljemalt kell 15.30. Mõne panga puhul võib maksete tegemise viimane tähtaeg olla ka kell 15.00.
Kui makse algatatakse hiljem, siis jõuab see saajani järgmisel tööpäeval, umbes kell 10 hommikul. Praegu jõuab makse saajani veel samal tööpäeval siis, kui see on tehtud hiljemalt kell 17.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pangasisesed maksed toimivad ka edaspidi samamoodi nagu seni. Sama panga sees liiguvad maksed ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja pühade ajal.
Edaspidi jätkab Eesti Pank üleeuroopalise pankadevahelise kiirmaksete süsteemi TARGET2 Eesti osa haldamist. Kiirmaksete süsteemi kaudu on võimalik teha suuremahulisi makseid, mis jõuavad saajani umbes poole tunni jooksul.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.