3. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Häirekeskus sai teate Vilde tee tulekahjust alles hetkel, mil esimesed kodus viibinud inimesed tundsid oma korterites tugevat suitsuvingu ja nägid suitsu. Kuigi selles trepikojas täitus suitsuga suur hulk kortereid ei andnud õnnetusest märku ükski elusid päästev suitsuandur. Samuti soodustasid suitsu levikut paljudesse korteritesse augud korterite seintes. Need olid tekkinud renoveerimistööde, näiteks kaabliinstallatsioonide paigaldamise käigus.

Päästemeeskondade saabudes põles üheksakorruselise korterelamu kolmandal korrusel asuv korter lahtise leegiga. Põlevas korteris olid purunenud aknad, korteri uks oli lahti ning tuul viis tuleleegid ja suitsu ka hoone trepikotta. Lisaks trepikojale oli paksu suitsuga täitunud enamik kortereid selles.

Päästjad evakueerisid hoonest redeli abil 11 inimest, nendest kolm olid lapsed. Kaks vigastatut viidi tervisekontrolliks haiglasse, ühele inimesele anti esmaabi kohapeal. Mitmed korterid said põlengu tõttu tõsiseid tahmakahjustusi ning kustutustööde käigus veekahjustusi. Menetlusinspektori sõnul sai tuleõnnetus alguse korteri köögis olnud külmutuskapist.

Vanemoperatiivkorrapidaja Andres Mumma sõnul oli tegemist õnneliku õnnetusega. „Kortermaja põlengus on palju inimesi väikesel pinnal lõksus. Selle konkreetse õnnetuse puhul käitusid inimesed väga mõistlikult, keegi suitsu täis trepikotta ei jooksnud, mindi rõdule, anti endast teada ja oodati, mil päästjad nendeni jõuavad. Siiski ei ole midagi kiiduväärset tõsiasjas, et päästetöötajad ei kuulnud ühestki korterist suitsuanduri märgusignaali, põlengust andis inimestele teada alles korteritesse imbunud suits. Oleks õnnetus juhtunud öösel, mil inimesed magavad, oleks olukord võinud olla kordades traagilisem,“ märkis Mumma.

Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja ütles, et põlengu ajal peaks korter olema tuletõkkesektsioon. „Igasugused renoveerimistööde käigus korterite seintesse tekkinud augud ainult soodustavad suitsu ja tule levikut. Töid tellinud isikul on õigus nõuda, et renoveerimistöid teinud firma sulgeks turvaliselt ja nõuetekohaselt augud seintes,“ ütles Aguraiuja.

Eelmisel nädalalavahetusel hukkus üle Eesti erinevates põlengutes tervelt 5 inimest. Ühelgi tules hukkunul polnud elamises elusid päästvad suitsuandurit. Kõige traagilisem põleng leidis aset eile hommikul Võru maakonnas Sõmerpalu vallas. Kortermaja ühes korteris aset leidnud tulekahjus hukkus siis kolm keskealist meest. Korteris puudus kohaliku omavalitsuse poolt paigaldatud suitsuandur, sest see oli korterielaniku poolt laest maha võetud.

Autor: Indrek Hirs