Autor: Juuli Laanemets • 29. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühistu peab kindlustuse puudumisel kandma korterelamu kahjud
Tänavu esimeses kvartalis toimus kortermajades kolm korda rohkem tulekahjusid kui eramajades ning seetõttu tasub ühistutel mõelda, kuidas vältida tule- või veekahjude korral suuri väljaminekuid. RSA Kindlustuse sõnul tuleb ühistukindlustuse puudumisel tekkinud kahjud katta ühistul.
RSA Kindlustuse müügidirektor Rain Epler ütles, et kortermajas leidub palju osi, mis ei kuulu ühegi korteri koosseisu: majaseinad, välisuksed, trepikojad, katus, torud, kaablid jne. „Näiteks võib lõhkuda torm maja katuse, tulekahju korteris tahmata maja välisseina või siis proovivad hoone kallal jõudu vandaalid. Kahju korvatakse kindlustuse puudumisel ühistuliikmetelt kogutud remondifondi kaudu. Mõnest korterist alguse saanud kahjujuhtumi korral võib korterile seatud vastutuskindlustus olla ebapiisav, et katta kõik ühistule tekkinud kahjud,“ märkis Epler.
Korteri vastutuskindlustus aitab juhul, kui korterist saab alguse kahjujuhtum, põleng või veeavarii, mis võib tekitada kahju kortermaja ühisruumidele või naaberkorteritele. Siis on korteri omanik vastutav ka tekkinud kahju korvamise eest ning abiks on vastutuskindlustus.
Epler tõi näiteks, et kui läbi mõne korteri kulgev ühistu veetoru puruneb, siis on nii selle kui ka teiste kannatada saanud korterite omanikel õigus nõuda korteriühistult kahjude hüvitamist. „Nii võib ühest lekkest kasvada ootamatult suur nõue ühistu vastu,“ sõnas Epler.
RSA Kindlustuse näitel on 72 korteriga ühistu igakuine kindlustusmakse korteri kohta ca 0,8 eurot kuus, kusjuures tulekahju korral omavastutus puudub ja teiste kahjude puhul on see 319 eurot. Ühistukindlustus katab hoone karbile tulekahjust, veeavariist, tormist või vandalismist tekkida võivad kahjud.
2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elab 69,5% Eesti elanikest kortermajades. Linnades on kortermajade osakaal ja seal elavate inimeste protsent veelgi kõrgem. Enamus kortermajade elanikest elab vanemates majades ning vaid 9,5% elab 2001. aastal või hiljem ehitatud majas. Päästeameti andmetel juhtub erinevatest hoonetüüpidest tulekahjusid kõige rohkem kortermajades. 2014. aasta esimese kolme kuuga toimus sellistes majades 121 tulekahju, eramajades 40 tulekahju.
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!