Autor: Juuli Laanemets • 4. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

3x220 V ehk vana pingesüsteem  on kasutusel mõnedes Tallinna linnaosades, kus madalpingevõrk on välja ehitatud 1930.–1960. aastatel. Enim on sellest ajast pärit elektrivõrku Kalamajas, Koplis, Kristiines, Pelgulinnas, Kadriorus  ja vanalinnas.

“Hoonesisese elektrisüsteemi uuendamine on probleemiks, mille juures majaelanike huvi vaibub. Soovitame aga siiski ka finantsasutustega nõu pidada ja kaaluda erinevaid lahendusi, mis võimaldaks elektrisüsteemi renoveerida. Alati ei ole küsimus aga ka rahas, vaid lihtsalt ei teata vana pingega seotud ohtusid ja võimalust uue võrguga liituda,” selgitas Elektrilevi liitumiste ja lisateenuste juht Ainer Tiitson.

Sellega on aastas liitunud kuni 100 hoonet ja tempo on ettevõtte sõnul paraku langev. Kokku on vanal pingel hooneid veel umbes 1500, kus elab ligikaudu 30 000 inimest. Neist ligi poolel on võimalus uue pingesüsteemiga kohe liituda ja ülejäänute puhul ehitatakse uus võrk välja vastavalt klientide soovile sellega liituda. 

Kuna hoonete vananenud elektrisüsteem  suurendab elektrilöögi ja tuleohte ning vanas võrgus on järjest sagedamini elektrikatkestusi, soovitab Elektrilevi kõikidel vana võrguga ühendatud klientidel tungivalt uue võrguga liituda. Selleks saab Elektrilevi poole pöörduda Eesti Energia klienditeeninduse kaudu. Liitumine on kliendile tasuta, kuid eelnevalt tuleb vähemalt teatud mahus renoveerida ka majasisene elektrisüsteem.

3 eelist, miks liituda uue pingesüsteemiga

Suurem elektri- ja tuleohutus. Vanal pingesüsteemil on raskendatud rikkevoolukaitsme kasutamine ning hoone vananenud juhtmestik suurendab elektrilöögi- ja tuleohtu.

Vähem elektrikatkestusi ja parem pingekvaliteet. Aegunud võrgus on rikete toimumise tõenäosus suurem ja pingekvaliteet kehvem.

Võimalus kasutada kaasaegseid ja võimsamaid elektriseadmeid. Osa tänapäevaseid elektriseadmeid ei tööta vana 3x220V pingesüsteemiga.

Tiitsoni sõnul on kahe paralleelse võrgu ülalhoidmine ka ebaefektiivne. “Et võrgutasu kõige mõistlikumalt kasutada, siis  praegu me vanasse võrku enam ei investeeri, kõrvaldame vaid rikkeid. See aga tähendab inimeste jaoks üha sagedasemaid elektrikatkestusi. Kui täna moodustavad vana pingega tarbimiskohad Tallinna võrguühendustest 0,8 %, siis rikete likvideerimise kuludest läheb siia 8 % ja see number on üha kasvamas,” lisas Tiitson.

Alates 2000. aastast on Elektrilevi sihipäraselt välja ehitanud uue pingesüsteemiga võrku, investeerides sellesse 8 miljonit eurot.  Väljaehitamistööde lõpetamiseks läheb umbes sama palju raha. Kui aga peaks uue võrgu asemel olemasolevat vana pingega võrku asendama hakkama, vajaks see investeeringuid  koguni 22 miljoni euro ulatuses. Kui tarbijad aga hoonetesiseseid elektrisüsteeme  ei uuenda, ei oleks sellel lahendusel erilist mõju.

Vaata kaarti vanal pingesüsteemil majade paiknemisest Tallinnas.