Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Eelnõu (462 SE) järgi toimub korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille raames asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Kodifitseerimise kasutatakse valdkondades, mille regulatsioonid on õiguskorras killustunud ja milles puudub arusaadavust tagav süsteemsus.
Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.
Seotud lood
Vastuvõetud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu on puudulik ning toob kaasa mitmeid lahendamata küsimusi, ütles Riigikogu saadik Marika Tuus-Laul. Aastaks 2018 peavad kõik kortermajad looma ühistu või loob selle riik ise.
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.