Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Eelnõu (462 SE) järgi toimub korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille raames asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Kodifitseerimise kasutatakse valdkondades, mille regulatsioonid on õiguskorras killustunud ja milles puudub arusaadavust tagav süsteemsus.
Eelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.
Seotud lood
Vastuvõetud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu on puudulik ning toob kaasa mitmeid lahendamata küsimusi, ütles Riigikogu saadik Marika Tuus-Laul. Aastaks 2018 peavad kõik kortermajad looma ühistu või loob selle riik ise.
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.