Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas 10000 korteriühistut loob riik ise?
Õiguskomisjoni liikme sõnul toob Riigikogus 19. veebruaril lõpphääletuse läbinud suurte puudustega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu endaga kaasa mitmeid lahendamata küsimusi.
„Eelnõu kohaselt hakkab tulevikus kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku vormis. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik Eesti enam kui 21 tuhat kortermaja peavad endale aastaks 2018 looma korteriühistu. Kui seda ei tehta, siis tekitab selle riik. Senini on selgusetu, kuidas riik seda täpsemalt tegema hakkab. Kuidas saab siis ikkagi riik sundkorras ühistut luua, kui inimesed seda ei taha ja kokku ei tule,“ ütles Tuus-Laul.
Tema sõnul on Eestis 21 400 kortermaja, kuid ainult 45 protsendis neist on korteriühistud loodud. „Minu meelest tuleks erinevate korteriühistute probleemide lahendamiseks luua omamoodi vaidekomisjon. Võime küll öelda, et taolise komisjoni ülalpidamine on kallis, kuid teine alternatiiv, pidevad kohtuistungid, on veel kallim lahendus, “ pakkus Tuus-Laul välja võimaluse. „Selline komisjon võiks olla suuremates omavalitsustes aga maapiirkondades näiteks Maavalitsuste juures.“
Seotud lood
Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub alles 01. jaanuar 2018. Samas jõustuvad osa muudatusi juba varem.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
1
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
4
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
5
Kui 2006. aastal oli Harjumaa rahvaarv Ida-Virumaa omast suurem 3 korda, siis 2026. aastal juba üle 5 korra
6
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Viimased uudised
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Konverentsid
Hetkel kuum
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Uuri näiteid edukatest tehingutest, mis näitavad, kus raha tegelikult liigub!
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele