Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas 10000 korteriühistut loob riik ise?
Õiguskomisjoni liikme sõnul toob Riigikogus 19. veebruaril lõpphääletuse läbinud suurte puudustega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu endaga kaasa mitmeid lahendamata küsimusi.
„Eelnõu kohaselt hakkab tulevikus kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku vormis. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik Eesti enam kui 21 tuhat kortermaja peavad endale aastaks 2018 looma korteriühistu. Kui seda ei tehta, siis tekitab selle riik. Senini on selgusetu, kuidas riik seda täpsemalt tegema hakkab. Kuidas saab siis ikkagi riik sundkorras ühistut luua, kui inimesed seda ei taha ja kokku ei tule,“ ütles Tuus-Laul.
Tema sõnul on Eestis 21 400 kortermaja, kuid ainult 45 protsendis neist on korteriühistud loodud. „Minu meelest tuleks erinevate korteriühistute probleemide lahendamiseks luua omamoodi vaidekomisjon. Võime küll öelda, et taolise komisjoni ülalpidamine on kallis, kuid teine alternatiiv, pidevad kohtuistungid, on veel kallim lahendus, “ pakkus Tuus-Laul välja võimaluse. „Selline komisjon võiks olla suuremates omavalitsustes aga maapiirkondades näiteks Maavalitsuste juures.“
Seotud lood
Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub alles 01. jaanuar 2018. Samas jõustuvad osa muudatusi juba varem.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
3
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
5
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Viimased uudised
Ühelt poolt võib kinnisvaraettevõtete võlakirjade rohkuse üle rõõmustada, kuid teisalt tuleb olla ettevaatlik
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/raudsepp-linnaeelarvest-uks-piinarikas-protsess
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele