Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas 10000 korteriühistut loob riik ise?
Õiguskomisjoni liikme sõnul toob Riigikogus 19. veebruaril lõpphääletuse läbinud suurte puudustega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu endaga kaasa mitmeid lahendamata küsimusi.
„Eelnõu kohaselt hakkab tulevikus kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku vormis. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik Eesti enam kui 21 tuhat kortermaja peavad endale aastaks 2018 looma korteriühistu. Kui seda ei tehta, siis tekitab selle riik. Senini on selgusetu, kuidas riik seda täpsemalt tegema hakkab. Kuidas saab siis ikkagi riik sundkorras ühistut luua, kui inimesed seda ei taha ja kokku ei tule,“ ütles Tuus-Laul.
Tema sõnul on Eestis 21 400 kortermaja, kuid ainult 45 protsendis neist on korteriühistud loodud. „Minu meelest tuleks erinevate korteriühistute probleemide lahendamiseks luua omamoodi vaidekomisjon. Võime küll öelda, et taolise komisjoni ülalpidamine on kallis, kuid teine alternatiiv, pidevad kohtuistungid, on veel kallim lahendus, “ pakkus Tuus-Laul välja võimaluse. „Selline komisjon võiks olla suuremates omavalitsustes aga maapiirkondades näiteks Maavalitsuste juures.“
Seotud lood
Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub alles 01. jaanuar 2018. Samas jõustuvad osa muudatusi juba varem.
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
Enimloetud
2
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
6
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele