Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas 10000 korteriühistut loob riik ise?
Õiguskomisjoni liikme sõnul toob Riigikogus 19. veebruaril lõpphääletuse läbinud suurte puudustega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu endaga kaasa mitmeid lahendamata küsimusi.
„Eelnõu kohaselt hakkab tulevikus kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku vormis. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik Eesti enam kui 21 tuhat kortermaja peavad endale aastaks 2018 looma korteriühistu. Kui seda ei tehta, siis tekitab selle riik. Senini on selgusetu, kuidas riik seda täpsemalt tegema hakkab. Kuidas saab siis ikkagi riik sundkorras ühistut luua, kui inimesed seda ei taha ja kokku ei tule,“ ütles Tuus-Laul.
Tema sõnul on Eestis 21 400 kortermaja, kuid ainult 45 protsendis neist on korteriühistud loodud. „Minu meelest tuleks erinevate korteriühistute probleemide lahendamiseks luua omamoodi vaidekomisjon. Võime küll öelda, et taolise komisjoni ülalpidamine on kallis, kuid teine alternatiiv, pidevad kohtuistungid, on veel kallim lahendus, “ pakkus Tuus-Laul välja võimaluse. „Selline komisjon võiks olla suuremates omavalitsustes aga maapiirkondades näiteks Maavalitsuste juures.“
Seotud lood
Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub alles 01. jaanuar 2018. Samas jõustuvad osa muudatusi juba varem.
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
“Ennem koorin elu lõpuni porgandeid, kui lähen kinnisvaraärisse tagasi“
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele