Korteriühistud: uus seadus on liiga keeruline

Olulisemad muutused uues seaduses

• Uue seaduse kohaselt hakkab kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteriühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta.

• Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

• Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üleminevast eelmise omaniku võlast.

• Juriidiline isik võib uue seaduse kohaselt olla KÜ juhatuse liige,

• luuakse ka iseseisev korteriühistute register ning majades,

• kus korteriühistut moodustatud pole, loob selle riik.

Uue seaduse järgi tekkib Mardi sõnul justkui 2 erinevat ühistut: ühed, mis on loodud korteriomanike algatusel ja teised, mida riik sunniviisiliselt loob. Viimaseid hakkavad haldama kinnisvarahoolduse ettevõtted ja nende juhid on ka ühistu juhatuses. "Sellega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole.  Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb," sõnas Mardi.