Autor: Juuli Laanemets • 25. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on tervitatav, et enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi, kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. "EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. See aitab korteriühistul oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam, kui seadused paragrahvide rägastikus."

Olulisemad muutused uues seaduses

• Uue seaduse kohaselt hakkab kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteriühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta.

• Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

• Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üleminevast eelmise omaniku võlast.

• Juriidiline isik võib uue seaduse kohaselt olla KÜ juhatuse liige,

• luuakse ka iseseisev korteriühistute register ning majades,

• kus korteriühistut moodustatud pole, loob selle riik.

Uue seaduse järgi tekkib Mardi sõnul justkui 2 erinevat ühistut: ühed, mis on loodud korteriomanike algatusel ja teised, mida riik sunniviisiliselt loob. Viimaseid hakkavad haldama kinnisvarahoolduse ettevõtted ja nende juhid on ka ühistu juhatuses. "Sellega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole.  Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb," sõnas Mardi.