ISS Eesti kvaliteedijuhi Jaanika Tõnnissoni sõnul pani neid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga liituma soov senist vastutundlikku tegevust edasi arendada. Eesti Kvaliteediühingu klubiõhtul arutlesid firmade esindajad võimaluste ja kasude üle, mida saadakse arendades vastutustundlikku ettevõtlust. 
„Meile on ettevõttes juba varasemalt oluline olnud töökeskkond ja -turvalisus. Sageli tulevad endised töötajaid tagasi, sest meil on hooliv ja turvaline töökeskkond,“ sõnas Tõnnisson.
Tõnnisson loetles punkte, mille kaudu avaldub vastutustundlik ettevõtte:
• Riigihanked lähevad rohelisemaks,
Tema sõnul läks nende ülemus juhtima Venemaal ISS tütarettevõtet ja neid kutsutakse Venemaal „belõi“ ehk puhas. „Oleme ainsad kes maksavad oma valdkonnas makse. Usun, et see on ka vastutundlik ettevõte,“ ütles Tõnnisson.
Vastutundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller ütles, et ettevõtete jaoks läheb tulevikus üha olulisemaks jälgida, et ettevõte oleks ka sotsiaalselt jätkusuutlik. Motivaatorid, mis paneb tegevjuhte otsustama vastutustundlikku ettevõtluse kasuks?
• Riikliku tasandi raamistik, näiteks milliste kriteeriumite järgi me riigihanget korraldame.
• Tarbijate tõusnud nõudlikkus
• Oma töötajate tõusnud nõudlikkus
ISO 26000 standard on ettevõtte sotsiaalset jätkusuutlikkust puudutav raamistik. Silleri sõnul on If Kindlustusel Eesti tasandil vastutustundliku ettevõtluse aruande täitmise kogemus. „Viru Keemia Grupp on juba mitu aastat andnud välja oma sotsiaalse vastutuse aruannet, mis on koostatud vastavalt rahvusvaheliselt kõige enam tunnustatud ja kasutatud Global Reporting Initiative (GRI) raamistikule. Näiteks Tallink, Eesti Energia, Tallina Vesi on ka sotsiaalset jätkusuutlikkust tähtsaks pidanud ja vastavaid aruandeid koostanud. Euroopa komisjon plaanib kehtestada suurtele ettevõttele, kelle on vähemalt 500 töötajat ja bilansinumbrid vastavad loetelule, need peavad tulevikus jätkusuutlikkuse raportit esitama,“ selgitas Siller.
Praegusel kujul jääb see kuidagi arusaamatuks, et miks just nemad. Küll aga on tõsi, et lisaks VKG-le on Tallinna Vesi, Eesti Energia ja Tallink samuti juba teinud esimesi samme oma sotsiaalsete- ja keskkonnaalaste tegevuste ning tulemuste kohta raporteerimisel.
Ettevõte saab oma tegevust kaardistada läbi 4 akna. Lähtuda tuleks küsimusest, kuidas firma igapäeva tööd ja teenust pakutakse? Mida ettevõte pakub kogukonnale ja töökeskkonnale ning loodus- ja turukeskkonnale?
Kogukond:
• Avatud dialoog, kaasamine
• Panus kogukonda (ostud, vabatahtlik töö, toetus vms)
• Valdkonna haridus
• Teadlikkuse tõstmine
• Töövõimalus kohalikele
Töökeskkond:
• Kaasamine
• Arendamine
• Võrdne kohtlemine
• Tervis- ja tööohutus
• Töö- ja pereelu tasakaal
Looduskeskkond
• Energia, vesi
• Jäätmed
• Materjalid
• Transport
• Toote elutsükkel
Turukeskkond:
• Aus turundus, tarbijakaitse
• Finantskäitumine
• Korruptsioonivastasus
• Võrdne ligipääs toodetele
• Nõuded tarnijatele
• Jätkusuutlikkus tootearenduses

Seotud lood

Uudised
  • 14.02.14, 15:15
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum laienes uude valdkonda
Esimene kinnisvara korrashoiuga tegelev ettevõte, ISS Eesti, liitus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga, et anda oma panus ühiskonda ja seeläbi  arendada vastutustundlikku, ausat ja eetiliste äritegevust Eestis. Nüüd on Foorumi eestkostevõrgustikus 27 liiget.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.09.26, 09:55
Kuidas teha oma linn või vald rahvusvahelistele investoritele nähtavaks?
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele