Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vakra: me ei ole nii rikkad, et põletada jäätmeid
Keskkonnakomisjoni esimees pidas vajalikuks tulevikus maksustada segaolmejäätmete kogumist, et luua seeläbi motivatsioon jäätmete suuremaks taaskasutuseks. Vakra selgitas, et mida madalamal tasemel käitlemine, seda kõrgemalt tuleb maksustada. Lisaks leidis ta, et jäätmete sorteerimise ja taastootmise edendamiseks on otstarbekas kaotada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele.
Vakra sõnul peab saama vastuse küsimus: milleks peab täna kodanik jäätmeid sorteerima, kui kuu lõpuks on vaja prügikonteiner täis saada? Üheltpoolt on täna vähe pakendikonteinereid ja teiselt poolt puudub inimestel majanduslik huvi mõelda ja käituda keskkonnahoidlikult.
„Omavalitsused peavad korraldama olmejäätmete vedu, mitte delegeerima seda edasi kolmandatele osapooltele. Kui vaja, siis tuleks teha koostööd naaberomavalitsustega jäätmeveo hanke korraldamisel,“ ütles Vakra. Ta lisas, et kohalikele omavalitsustele on vaja tagada läbipaistev jäätmehoolduse rahastamine. Ainult suurem ressurss võimaldaks neil omapoolset kontrolli tõhustada ja tagaks parema võimekuse jäätmeveo korraldamisel.
Vakra esines Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatud jäätmepäeva raames toimunud konverentsil, kus keskenduti jäätmete liigiti kogumise, pakendijäätmete käitlemise ning jäätmehoolduse finantseerimisega seotud aspektidele. Ettekannetega esinesid asjaomaste asutuste ja organisatsioonide ning Riigikontrolli esindajad.
Seotud lood
Igasugune toetus moonutab konkurentsi. Mõistlik on majandada nii, et midagi riiklikult toetama ei pea. Samas võib puhas turumajandus keskkonnaalased probleemid lahendamata jätta ja seetõttu soositakse nii toetuste kui ka maksudega osa majandusharusid puhtama keskkonna nimel, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Tänasel Jäätmepäeval keskendutakse uutele suundadele jäätmehoolduse finantseerimisel.
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.
Enimloetud
2
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
3
Uuri lisatud graafikut, mis avab ülevaatlikult Tallinna korteriomandite tehingustruktuuri viimase 18 aasta jooksul.
4
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
6
Unistus avatud merest: Ahtri tänavalt ja Mere puiesteelt peaks saama mere äärde kõndida kinnisilmi.
Viimased uudised
Maa- ja Ruumiameti peadirektor avab olukorda põhjalikult
Unistus avatud merest: Ahtri tänavalt ja Mere puiesteelt peaks saama mere äärde kõndida kinnisilmi.
Uuri lisatud graafikut, mis avab ülevaatlikult Tallinna korteriomandite tehingustruktuuri viimase 18 aasta jooksul.
Konverentsid
Hetkel kuum
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Arendaja ja arhitekt kaotavad infomonopoli
Soorm arendajatele: enda turundus tuleb läbi mõelda ja kõik silindrid tööle panna! Siin on juttu ka arendaja vastutusest, linnaruumist ja arhitektuurist
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele