Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vakra: me ei ole nii rikkad, et põletada jäätmeid
Keskkonnakomisjoni esimees pidas vajalikuks tulevikus maksustada segaolmejäätmete kogumist, et luua seeläbi motivatsioon jäätmete suuremaks taaskasutuseks. Vakra selgitas, et mida madalamal tasemel käitlemine, seda kõrgemalt tuleb maksustada. Lisaks leidis ta, et jäätmete sorteerimise ja taastootmise edendamiseks on otstarbekas kaotada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele.
Vakra sõnul peab saama vastuse küsimus: milleks peab täna kodanik jäätmeid sorteerima, kui kuu lõpuks on vaja prügikonteiner täis saada? Üheltpoolt on täna vähe pakendikonteinereid ja teiselt poolt puudub inimestel majanduslik huvi mõelda ja käituda keskkonnahoidlikult.
„Omavalitsused peavad korraldama olmejäätmete vedu, mitte delegeerima seda edasi kolmandatele osapooltele. Kui vaja, siis tuleks teha koostööd naaberomavalitsustega jäätmeveo hanke korraldamisel,“ ütles Vakra. Ta lisas, et kohalikele omavalitsustele on vaja tagada läbipaistev jäätmehoolduse rahastamine. Ainult suurem ressurss võimaldaks neil omapoolset kontrolli tõhustada ja tagaks parema võimekuse jäätmeveo korraldamisel.
Vakra esines Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatud jäätmepäeva raames toimunud konverentsil, kus keskenduti jäätmete liigiti kogumise, pakendijäätmete käitlemise ning jäätmehoolduse finantseerimisega seotud aspektidele. Ettekannetega esinesid asjaomaste asutuste ja organisatsioonide ning Riigikontrolli esindajad.
Seotud lood
Igasugune toetus moonutab konkurentsi. Mõistlik on majandada nii, et midagi riiklikult toetama ei pea. Samas võib puhas turumajandus keskkonnaalased probleemid lahendamata jätta ja seetõttu soositakse nii toetuste kui ka maksudega osa majandusharusid puhtama keskkonna nimel, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Tänasel Jäätmepäeval keskendutakse uutele suundadele jäätmehoolduse finantseerimisel.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele