Autor: Juuli Laanemets • 10. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnakomisjoni esimees pidas vajalikuks tulevikus maksustada segaolmejäätmete kogumist, et luua seeläbi motivatsioon jäätmete suuremaks taaskasutuseks. Vakra selgitas, et mida madalamal tasemel käitlemine, seda kõrgemalt tuleb maksustada.  Lisaks leidis ta, et jäätmete sorteerimise ja taastootmise edendamiseks on otstarbekas kaotada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele.

Vakra sõnul peab saama vastuse küsimus: milleks peab täna kodanik jäätmeid sorteerima, kui kuu lõpuks on vaja prügikonteiner täis saada? Üheltpoolt on täna vähe pakendikonteinereid ja teiselt poolt puudub inimestel majanduslik huvi mõelda ja käituda keskkonnahoidlikult.

 „Omavalitsused peavad korraldama olmejäätmete vedu, mitte delegeerima seda edasi kolmandatele osapooltele. Kui vaja, siis tuleks teha koostööd naaberomavalitsustega jäätmeveo hanke korraldamisel,“ ütles Vakra. Ta lisas, et kohalikele omavalitsustele on vaja tagada läbipaistev jäätmehoolduse rahastamine. Ainult suurem ressurss võimaldaks neil omapoolset kontrolli tõhustada ja tagaks parema võimekuse  jäätmeveo korraldamisel.

Vakra esines Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatud  jäätmepäeva raames toimunud konverentsil, kus keskenduti jäätmete liigiti kogumise, pakendijäätmete käitlemise ning jäätmehoolduse finantseerimisega seotud aspektidele. Ettekannetega esinesid asjaomaste asutuste ja organisatsioonide ning Riigikontrolli esindajad.