Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügi taaskasutus tõstab kirgi üles
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) korraldataval Jäätmepäeval arutatakse erinevate osapooltega jäätmekäitluse päevaprobleeme. Küsimuse all on kuidas taastada kohalike omavalitsuste finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks.
Jäätmepäeval keskendutakse kahele päevakajalisele teemale:
• Jäätmete liigiti kogumine. Pakendijäätmete kogumine ja käitlemine Eestis – tänane olukord ja tulevikusuunad.
• Uued tuuled jäätmehoolduse finantseerimisel.
„Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete kogus. Seetõttu pole vähenenud keskkonnamaksude tulemusel kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid jäätmehoolduse arendamiseks. Me oleme koostanud omapoolse ettepaneku, kuidas taastada KOVide finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks, et oleks tagatud aus konkurents jäätmekäitlusturul. Täna soovime seda ettepanekut erinevate osapooltega arutada,“ ütles EJKL-i juhatuse esimees Urmo Heinam.
EJKL-i ettepanek on asendada senine ladestamisel põhinev saastetasu sortimata jäätmete kogumiselt makstava saastetasuga. Seda maksaksid korraldatud jäätmeveoga liitunud prügivaldajad jäätmeveo teenuse osutamise õigust omavale ettevõtjale üleantavatelt segaolmejäätmetelt. Jäätmete kogumiselt makstava saastetasu maksjaks on jäätmevedaja, kes maksab saastetasu otse kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus võib saastetasu kasutada sihtotstarbeliselt üksnes jäätmehoolduse arendamiseks.
„Täna maksab riik keskkonnatasude seaduse järgi kohalikule omavalitsusele 75% segaolmejäätmete kõrvaldamisel laekuvast saastetasust. Kohalik omavalitsus saab saastetasu arvel raha üksnes juhul, kui segaolmejäätmed kõrvaldatakse, s.o. ladestatakse prügilasse,“ rääkis EJKL tegevjuht Margit Rüütelmann. „Samas on Eestisse rajatud mitmeid jäätmete taaskasutamiseks mõeldud käitisi - AS Eesti Energia Iru jäätmeenergiaplokk, AS-i Ragn-Sells jäätmekütusetehas, AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmekütuse tootmise liin. Ka jäätmeseadusest tuleneb, et jäätmete taaskasutust tuleb eelistada jäätmete prügilasse ladestamisele. Seega ei ole jäätmekäitlusettevõtted huvitatud enam jäätmete kõrvaldamisest vaid taaskasutamisest,“ ütles Rüütelmann.
Seotud lood
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra rõhutas tänasel Jäätmekäitlus liidu Jäätmepäeval vajadust suurendada kohalike omavalitsuste rolli jäätmeveo korraldamisel ja selle kontrollimisel. Lisades, et segajäätmete kogumine tuleb tulevikus maksustada, et soodustada jäätmete taaskasututst.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Võtad selleks laenu? Vaata, millised kulud Sulle siis lisanduvad
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üks kaasasutaja on nimeka kinnisvarafirma endine juht
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele