Tänasel Jäätmepäeval keskendutakse uutele suundadele jäätmehoolduse finantseerimisel.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) korraldataval Jäätmepäeval arutatakse erinevate osapooltega jäätmekäitluse päevaprobleeme. Küsimuse all on kuidas taastada kohalike omavalitsuste finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks.
Jäätmepäeval keskendutakse kahele päevakajalisele teemale:
• Jäätmete liigiti kogumine. Pakendijäätmete kogumine ja käitlemine Eestis – tänane olukord ja tulevikusuunad.
• Uued tuuled jäätmehoolduse finantseerimisel.
„Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete kogus. Seetõttu pole vähenenud keskkonnamaksude tulemusel kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid jäätmehoolduse arendamiseks. Me oleme koostanud omapoolse ettepaneku, kuidas taastada KOVide finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks, et oleks tagatud aus konkurents jäätmekäitlusturul. Täna soovime seda ettepanekut erinevate osapooltega arutada,“ ütles EJKL-i juhatuse esimees Urmo Heinam.
EJKL-i ettepanek on asendada senine ladestamisel põhinev saastetasu sortimata jäätmete kogumiselt makstava saastetasuga. Seda maksaksid korraldatud jäätmeveoga liitunud prügivaldajad jäätmeveo teenuse osutamise õigust omavale ettevõtjale üleantavatelt segaolmejäätmetelt. Jäätmete kogumiselt makstava saastetasu maksjaks on jäätmevedaja, kes maksab saastetasu otse kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus võib saastetasu kasutada sihtotstarbeliselt üksnes jäätmehoolduse arendamiseks.
„Täna maksab riik keskkonnatasude seaduse järgi kohalikule omavalitsusele 75% segaolmejäätmete kõrvaldamisel laekuvast saastetasust. Kohalik omavalitsus saab saastetasu arvel raha üksnes juhul, kui segaolmejäätmed kõrvaldatakse, s.o. ladestatakse prügilasse,“ rääkis EJKL tegevjuht Margit Rüütelmann. „Samas on Eestisse rajatud mitmeid jäätmete taaskasutamiseks mõeldud käitisi - AS Eesti Energia Iru jäätmeenergiaplokk, AS-i Ragn-Sells jäätmekütusetehas, AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmekütuse tootmise liin. Ka jäätmeseadusest tuleneb, et jäätmete taaskasutust tuleb eelistada jäätmete prügilasse ladestamisele. Seega ei ole jäätmekäitlusettevõtted huvitatud enam jäätmete kõrvaldamisest vaid taaskasutamisest,“ ütles Rüütelmann.
Seotud lood
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra rõhutas tänasel Jäätmekäitlus liidu Jäätmepäeval vajadust suurendada kohalike omavalitsuste rolli jäätmeveo korraldamisel ja selle kontrollimisel. Lisades, et segajäätmete kogumine tuleb tulevikus maksustada, et soodustada jäätmete taaskasututst.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.