Autor: Juuli Laanemets • 10. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Prügi taaskasutus tõstab kirgi üles

Tänasel Jäätmepäeval keskendutakse uutele suundadele jäätmehoolduse finantseerimisel.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) korraldataval Jäätmepäeval arutatakse erinevate osapooltega jäätmekäitluse päevaprobleeme. Küsimuse all on kuidas taastada kohalike omavalitsuste finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks.

Jäätmepäeval keskendutakse kahele päevakajalisele teemale:

• Jäätmete liigiti kogumine. Pakendijäätmete kogumine ja käitlemine Eestis – tänane olukord ja tulevikusuunad.

• Uued tuuled jäätmehoolduse finantseerimisel.

„Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete kogus. Seetõttu pole vähenenud keskkonnamaksude  tulemusel kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid jäätmehoolduse arendamiseks. Me oleme koostanud omapoolse ettepaneku, kuidas taastada KOVide finantsallikad jäätmehoolduse arendamiseks, et oleks tagatud aus konkurents jäätmekäitlusturul. Täna soovime seda ettepanekut erinevate osapooltega arutada,“ ütles EJKL-i juhatuse esimees Urmo Heinam.

EJKL-i ettepanek on asendada senine ladestamisel põhinev saastetasu sortimata jäätmete kogumiselt makstava saastetasuga. Seda maksaksid korraldatud jäätmeveoga liitunud prügivaldajad jäätmeveo teenuse osutamise õigust omavale ettevõtjale üleantavatelt segaolmejäätmetelt. Jäätmete kogumiselt makstava saastetasu maksjaks on jäätmevedaja, kes maksab saastetasu otse kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus võib saastetasu kasutada sihtotstarbeliselt üksnes jäätmehoolduse arendamiseks.

„Täna maksab riik keskkonnatasude seaduse järgi kohalikule omavalitsusele 75% segaolmejäätmete kõrvaldamisel laekuvast saastetasust. Kohalik omavalitsus saab saastetasu arvel raha üksnes juhul, kui segaolmejäätmed kõrvaldatakse, s.o. ladestatakse prügilasse,“ rääkis EJKL tegevjuht Margit Rüütelmann. „Samas on Eestisse rajatud mitmeid jäätmete taaskasutamiseks mõeldud käitisi - AS Eesti Energia Iru jäätmeenergiaplokk, AS-i Ragn-Sells jäätmekütusetehas, AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmekütuse tootmise liin. Ka  jäätmeseadusest tuleneb, et jäätmete taaskasutust tuleb eelistada jäätmete prügilasse ladestamisele. Seega ei ole jäätmekäitlusettevõtted huvitatud enam jäätmete kõrvaldamisest vaid taaskasutamisest,“ ütles Rüütelmann.

 

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474