Euroopa Liit jätkab pikaajaliste kliimapoliitika meetmete kavandamist, et piirata fossiilkütuste põletamist. Senist pakutut tegevuskava ei saa piisavaks lugeda, et takistada kliima soojenemist rohkem kui kahe kraadi võrra.
2030. aasta kliima- ja energiaraamistik annab kindla signaali, et EL kavatseb kliimamuutuste vastu edasi võidelda. Eesti Taastuvenergia Koja tegevjuhi Rene Tammiste hinnangul tingib lisaks kliimapoliitika muredele taastuvenergia kiiremat kasutuselevõtmist Euroopas ka muutunud julgeolekusituatsioon – EL kulutab iga-aastaselt 388 miljardit eurot energiakandjate impordile riikidest, mis on ebademokraatlikud ja kasutavad neid vahendeid naaberriikide ründamiseks ja opositsiooni mahasurumiseks.
„Sündmused Ukrainas on energiajulgeoleku teravdatult fookusesse tõstnud kõikjal, kus sõltuvus vene gaasist on suur. Jõulisem energiasäästumeetmete ja taastuvenergia kasutamine vähendab riikide energiasõltuvust ja võimaldab igal EL-i liikmesriigil olla iseseisvam ning tugevam,“ selgitas Tammist.
Aprillis avaldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) raporti tulemuste kohaselt peab maailmas toimuma laiahaardeline üleminek fossiilsete kütuste kasutamiselt taastuvenergiale, et ohjeldada kiirenenud kliimamuutuseid. 2000-2010 aastal olid kasvuhoonegaaside heitekogused just inimtegevuse tulemusel inimajaloo kõige suuremad. Enam kui 3/4 CO2 emissioonist oli tingitud fossiilsete kütuste kasutamisest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele