ÜRO kliimamuutuste raport: tuleb loobuda fossiilsest kütusest

2030. aasta kliima- ja energiaraamistik annab kindla signaali, et EL kavatseb kliimamuutuste vastu edasi võidelda. Eesti Taastuvenergia Koja tegevjuhi Rene Tammiste hinnangul tingib lisaks kliimapoliitika muredele taastuvenergia kiiremat kasutuselevõtmist Euroopas ka muutunud julgeolekusituatsioon – EL kulutab iga-aastaselt 388 miljardit eurot energiakandjate impordile riikidest, mis on ebademokraatlikud ja kasutavad neid vahendeid naaberriikide ründamiseks ja opositsiooni mahasurumiseks.

„Sündmused Ukrainas on energiajulgeoleku teravdatult fookusesse tõstnud kõikjal, kus sõltuvus vene gaasist on suur. Jõulisem energiasäästumeetmete ja taastuvenergia kasutamine vähendab riikide energiasõltuvust ja võimaldab igal EL-i liikmesriigil olla iseseisvam ning tugevam,“ selgitas Tammist.

Aprillis avaldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) raporti tulemuste kohaselt peab maailmas toimuma laiahaardeline üleminek fossiilsete kütuste kasutamiselt taastuvenergiale, et ohjeldada kiirenenud kliimamuutuseid. 2000-2010 aastal olid kasvuhoonegaaside heitekogused just inimtegevuse tulemusel inimajaloo kõige suuremad. Enam kui 3/4 CO2 emissioonist oli tingitud fossiilsete kütuste kasutamisest.

IPCC raporti põhisõnum

• Põhiline muutus peab toimuma energiatootmises, kus taastuvenergia peab asendama mustad energiatootmisviisid. Varajasem tegutsemine kliimamuutuste vastases võitluses on kordades odavam ja mõjutab inimeste elukvaliteeti vähem kui tegutsemisega viivitamine.

• Raporti koostajate hinnangul tuleb loobuda fossiilenergia subsideerimisest ning tulenevalt sellest, et musta energia varusid ei saa kasutusele võtta, tuleb need alla hinnata.

Raporti avaldamise järel kutsus ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kõiki riike tegutsema kiiresti ja julgelt, et jõuda ülemaailmse, ambitsioonika kliimakokkuleppeni.

Kasvuhoonegaaside heitekogused on viimastel aastatel suurenenud eelkõige inimtegevuse tõttu ja heitekoguste kasvu piiramiseks on vaja kiireloomulisi meetmeid, et vältida üle maailma keskmise temperatuuri kasvu. Kui maailm jätkab senist tegevust, siis tõuseb IPCC raporti kohaselt juba selle sajandi lõpuks keskmine temperatuur 2,7-4,8 kraadi võrra.