Eilses Äripäeva paberlehes kirjutati, et kinnisvara üürileandmine on vastutus nii üürileandjale kui üürnikule ning on mitu momenti, millega peaksid osapooled arvestama. Kas tasub eelistada tähtajalist või tähtajatut lepingut ja mida peaks jälgima lepingu vormistamisel?
Andres Teder Eri Kinnisvarast rääkis, et üürileandja puhul sõltub üürilepingu vormi eelistus paljugi sellest, mis põhjustel eluruumi välja üüritakse. “Üürileandja, kes on arvestanud eluruumi pikema väljaüürimisega ja kel on endal teine eluruum, eelistab pigem stabiilsust ehk tähtajalist lepingut,” ütles Teder.
Tähtajaline või tähtajatu leping. Lühemaajalise plaaniga ja samas ka suurema riskivalmidusega üürileandjad eelistavad Tederi sõnul pigem tähtajatut lepingut, mida saab kiiresti lõpetada ja kus hinda saab tõsta iga kuue kuu tagant.
Samas on tema hinnangul nii üürileandja kui ka üürniku eelistus seotud üürituru seisuga: tõusva turu tingimustes on üürileandja eelistus pigem lühem ja paindlikum tähtajatu leping. “Langeva üürituru puhul on üürileandja pigem huvitatud stabiilsest üürnikust, kes tagab kindla üüritulu,” selgitas Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt saab lugeda eilses Äripäeva paberlehes.
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.