Eilses Äripäeva paberlehes kirjutati, et kinnisvara üürileandmine on vastutus nii üürileandjale kui üürnikule ning on mitu momenti, millega peaksid osapooled arvestama. Kas tasub eelistada tähtajalist või tähtajatut lepingut ja mida peaks jälgima lepingu vormistamisel?
Andres Teder Eri Kinnisvarast rääkis, et üürileandja puhul sõltub üürilepingu vormi eelistus paljugi sellest, mis põhjustel eluruumi välja üüritakse. “Üürileandja, kes on arvestanud eluruumi pikema väljaüürimisega ja kel on endal teine eluruum, eelistab pigem stabiilsust ehk tähtajalist lepingut,” ütles Teder.
Tähtajaline või tähtajatu leping. Lühemaajalise plaaniga ja samas ka suurema riskivalmidusega üürileandjad eelistavad Tederi sõnul pigem tähtajatut lepingut, mida saab kiiresti lõpetada ja kus hinda saab tõsta iga kuue kuu tagant.
Samas on tema hinnangul nii üürileandja kui ka üürniku eelistus seotud üürituru seisuga: tõusva turu tingimustes on üürileandja eelistus pigem lühem ja paindlikum tähtajatu leping. “Langeva üürituru puhul on üürileandja pigem huvitatud stabiilsest üürnikust, kes tagab kindla üüritulu,” selgitas Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt saab lugeda eilses Äripäeva paberlehes.
Seotud lood
Ventilatsioonisüsteemid kuuluvad tänapäevaste hoonete toimimise loomuliku ja vältimatu osa hulka, kuid nende tegelik mõju energiakulule ja sisekliimale jääb sageli tagaplaanile. Kinnisvara haldamisel keskendutakse enamasti nähtavatele kuludele nagu küte ja elekter, samal ajal kui ventilatsioon töötab pidevalt ning märkamatult, mõjutades nii hoone energiatarvet kui ka seal viibivate inimeste heaolu.