Eilses Äripäeva paberlehes kirjutati, et kinnisvara üürileandmine on vastutus nii üürileandjale kui üürnikule ning on mitu momenti, millega peaksid osapooled arvestama. Kas tasub eelistada tähtajalist või tähtajatut lepingut ja mida peaks jälgima lepingu vormistamisel?
Andres Teder Eri Kinnisvarast rääkis, et üürileandja puhul sõltub üürilepingu vormi eelistus paljugi sellest, mis põhjustel eluruumi välja üüritakse. “Üürileandja, kes on arvestanud eluruumi pikema väljaüürimisega ja kel on endal teine eluruum, eelistab pigem stabiilsust ehk tähtajalist lepingut,” ütles Teder.
Tähtajaline või tähtajatu leping. Lühemaajalise plaaniga ja samas ka suurema riskivalmidusega üürileandjad eelistavad Tederi sõnul pigem tähtajatut lepingut, mida saab kiiresti lõpetada ja kus hinda saab tõsta iga kuue kuu tagant.
Samas on tema hinnangul nii üürileandja kui ka üürniku eelistus seotud üürituru seisuga: tõusva turu tingimustes on üürileandja eelistus pigem lühem ja paindlikum tähtajatu leping. “Langeva üürituru puhul on üürileandja pigem huvitatud stabiilsest üürnikust, kes tagab kindla üüritulu,” selgitas Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt saab lugeda eilses Äripäeva paberlehes.
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.