Autor: Juuli Laanemets • 16. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus. Suuremate üürileandjate, näiteks fondide puhul on üürihinna kerkimine seotud kindla protsendimääraga. Väiksemad üürileandjad seovad üürihinna aastase tõusu sageli tarbijahinnaindeksiga,“ selgitas Tarum.

Tänaseks on tarbijahinnaindeksi tõus kahanenud olematuseni. Maikuine hinnatase oli aastatagusest vaid napi 0,1% võrra kõrgemal. Euroopa majandust kummitab hinnatõusu ehk inflatsiooni asemel sootuks deflatsioonitont.

„See tähendab, et kuigi üürileandja on oma äriplaanis ette näinud üürihinna iga-aastase tõusu, siis praktikas tal üürihinna tõstmiseks võimalust ei ole,“ tõi Tarum näite. Kas sellisel juhul tähendaks deflatsioon üürihinna langust sõltub juba konkreetsest üürilepingust.

„Uute üürilepingute sõlmimisel tuleks senistel tarbijahinnaindeksi kasutajatel sellest praktikast loobuda. Üürihinnal ja tarbijahinnal puudub sisuline seos. Mõistlik on kokku leppida konkreetses üürihinna iga-aastases muutmise määras. See tagab nii üürnikule, kui üürileandjale konkreetsuse ja selguse,“ soovitas Tarum., vanemates hoonetes 10-13 €/m²...

• Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m²

• Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m²

•  Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m²

Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.