Vääna-Jõesuus sai Eesti teise vaakumkanalisatsiooni torustiku

Tööde tellija, OÜ Strantum esindaja Valdo Liivi sõnul on vaakumkanalisatsioon välistorustikena Eestis põhjendamatult vähe kasutamist leidnud lahendus. „Kui tööde tellimisel sai vaakumkanalisatsiooni kasuks otsustamisel määravaks madal ehitushind ja ekspluatatsioonikulud, siis tänaseks, kui esimesed kliendid on süsteemile peale ühendatud, saab tõdeda ka süsteemi kasutusmugavust ja seda eelkõige klientide monitoorimise seisukohalt“.

 „Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku, millest ligi 3,6 km on vaakumkanalisatsiooni torustik. Vaakumkanalisatsiooni eeliseks on efektiivsus – kanalisatsioonipumplad ei pea liigset vett edasi pumpama, kuna tänu veetihedale vaakumkanalisatsioonile sattub süsteemi võrreldes tavalise kanalisatsiooniga oluliselt vähem sademete, lumesula, lekkiva torustiku või kaevu vett. Vaakumkanalisatsiooni kaevud on vettpidavad ja ka kaevu kaan on tavaliselt maapinnast 10-20 cm kõrgem, et välistada sademete sissevool kaane vahelt,“ selgitas Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht Peeter Laidma. 

„Lisaks on igas kaevus andurid, millega saab jälgida iga kliendi reovee vooluhulka. Igasugune järsult suurenenud vooluhulk on automaatse jälgimise kaudu näha ning annab põhjust hooldustehnikul välja sõita. Tavalise kanalisatsiooni selline jälgimine puudub ning suuri lekkeid avastatakse tavaliselt juhuslikult või mõnda muud probleemi kontrollides,“ lisas Laidma. 

Ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti ja AS Merko Infra, kes on rajanud ka Eesti seni ainsa vaakumkanalisatsiooni torustiku Viimsis Leppneemesse.