Lähiajal alustatakse jäätmete vastuvõtmist septembris valminud Loksa jäätmejaama, mis on Tallinna linna ja Loksa ühisprojektist viimane, pärast Tallinna Kalmistute Pärnamäe ja Rahumäe jäätmejaamade käivitamist.
Loksa linnal puudus jäätmejaam ning elanikud on pidanud kasutama Kuusalu vallaga koostöös Kiiul asuvat jäätmejaama. Samal ajal oli vajadus leida lahendus Tallinna kalmistutel tekkiva iga aastase ca 20 000 m3 jäätmete mahule. See sundis Tallinna ja Loksa linna moodustama 2011. aastal MTÜ Keskkonnateenused, kes esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) meetmesse „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutamise suuna arendamine“ projektitaotluse „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine“.
Projektiga taotleti Tallinnas Pärnamäe-, Rahumäe- ja Liiva kalmistutel jäätmejaamade väljaehitamist koos jäätmete käitlemiseks vajalike mehhanismide soetamisega. Loksa linnale ehitati projekti raames jäätmejaam ja osteti konteinerid.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul oli tegemist väga mahuka ja ennekõike Tallinnale äärmiselt vajaliku projektiga. Sarapuu kiitis Rahumäe jäätmejaama, mis on leidnud suurt kasutust nii elanike kui ettevõtete poolt. Pärnamäe külastatavus on veidi väiksem, kuid ilmselt Pirita kandi inimesed alles harjuvad mõttega kasutada jäätmejaama teenuseid. Kodumajapidamistes on jäätmete liigiti kogumisel, sorteerimisel ja taaskasutamisel suur ja väga oluline roll just jäätmejaamadel. Abilinnapea on kindel, et jäätmejaamade külastatavus aina kasvab koos inimeste keskkonnateadlikkusega ning Rahumäe ja Pärnamäe jäätmejaamade ehitus oli kõigile vajalik.
Varasemalt on probleemiks olnud Tallinna linnas koduaedades puulehtede põletamine. Sarapuu kutsub elanikke aktiivsemalt kasutama jäätmejaamade teenuseid, sest haljastusjäätmed võetakse elanikelt piiratud koguses tasuta vastu ning Rahumäele ja Pärnamäele toodud aia- ja haljastusjäätmetest valmistatakse projekti raames ehitatud Pärnamäe jäätmejaama kompostiväljakul kvaliteetset komposti, mis jõuab tallinlaste koduaedadesse ringiga tagasi.
Projekti kogumaksumus on 2 839 038 eurot käibemaksuta. KIK-i poolne toetus 2 313 193 eurot ja omafinantseering kogu projektile moodustab 525 845 eurot.
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg 25.04.2025