- ST
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired ning need koormavad ebamõistlikult palju meie päästjate ressurssi. Riik soovib edaspidi pakkuda 112 automaatset häireedastuse teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi. Nende hulgas on ravi- ja hoolekandeasutused ning suurõnnetuseohuga ettevõtted.
„Kas tulekahju korral jääb abi tulemata?“ Vaata veebihommikut järele SIIN
Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk ja tuleohutuse valdkonnajuht Ain Karafin räägivad lähemalt, mida uus muudatus hoone omanike ning valdajate jaoks tähendab ja mille eest saavad turvapartnerid hoolitseda.
Erinevad lahendused ja omaniku roll
Kui tulehäire tuleb päevasel ajal, saavad hoones viibivad inimesed reeglina aru, kas on otsene oht elule ning tervisele. Ain Karafin ja Ahti Kuusk kinnitavad, et kõige suurem risk on öine aeg – kui midagi juhtub, kes ja kuidas reageerib ning kas hoonesse üldse pääseb sisse. Päästeametil ja turvapartneril peab olema tulehäire korral objektile ligipääs.
Ärevuseks ja paanikaks tuleohutusekspertide hinnangul siiski põhjust ei peaks olema. Juba praegu on turvapartneritel kasutusel lahendused, mis aitavad kiirelt häiretele reageerida ja reaalse ohuolukorra puhul tuvastada tulekahju. Teiste hulgas kasutavad ettevõtted ohutuse tagamiseks üha enam nutikaid videovalve lahendusi ja näiteks Foruse mitmetel objektidel kasutatakse ATSi kaughaldust.
Kõige suurem risk muudatuse jõustudes on öine aeg – kui midagi juhtub, kes ja kuidas reageerib ning kas hoonesse üldse pääseb sisse.
Kuusk toonitab, et uue muudatuse taustal peavad hooneomanikud kindlasti üle vaatama oma tegevused. „Kui automaatne tulekahju häireedastus üks hetk lõpeb, tuleb mõelda, kes hakkab häiretele reageerima, kas ettevõtte või asutuse sisemises töökorralduses midagi muutub ja mis on täpselt need tegevused, mis on vaja ümber mõelda.“
Näiteks võib juhtuda, et häirele reageerimise protsess muutub ja koostada tuleb uus evakuatsiooniplaan.
Videovalve ja ATSi kaughaldus
Turvapartneritel on oma juhtimiskeskused, mis võtavad objektidelt lisaks sissetungihäiretele ja riketele muu hulgas vastu ka tulekahjuhäire signaale ning paanikahäired.
Tehnoloogia areneb väga kiiresti ja tänasel päeval on kasutuses nutikad videovalve lahendused. Kui näiteks mõnest tootmishoonest tuleb öösel tulekahjuhäire, saab läbi erinevate kaamerapiltide kiirelt tuvastada, kust tuleb häire ja mis objektil toimub. Üha enam kasutatakse objektidel termokaameraid, mis reageerivad temperatuuri tõusule.
„Videopildid annavad juhtimiskeskusele reaalse ülevaate objektil toimuvast ja ohu korral saab patrulliekipaaži ning päästemeeskonna välja saata. Tänapäeva nutikad võimalused ja tootmisruumide videojälgimine hoiavadki ära olukordi, kus patrull või päästeauto seisab objekti värava taga ning ootab kontaktisikut,“ räägib Ahti Kuusk. Muidugi tuleb arvestada, et videokaameraid ei saa kõikjale paigaldada.
Kui automaatne häireedastus üks hetk lõpeb, tuleb maja sees mõelda, kes hakkab häiretele reageerima ja millised muud tegevused tuleb ümber mõelda.
Turvapartnerite juhtimiskeskused pakuvad samuti kaughaldust, mille abil saab näiteks avada uksi ja tuvastada kiirelt ATS-häire asukoht. ATS kaughaldus näiteks võimaldab dubleerida objekti ATSi oma juhtimiskeskusesse – kui mõni andur läheb häiresse, saab juhtimiskeskuse operaator oma monitori pealt vaadata, mis ruumis ja mis korrusel andur täpsemalt häiret annab. Videovalve abil saab ka kiirelt tuvastada, kas on tegemist reaalse tulekahjuga. Kui patrull kohapeale sõidab, leiab ta kiirelt anduri üles ega pea kulutama väärtusliku aega õige koha otsimisele. Kui on tegemist valehäirega, saab ta teha süsteemi taastamise.
Forusel on samuti mitmeid kliente, kes on soovinud riskide maandamiseks ja ennetuseks endale majja ööpäevaringset valvurit või turvatöötajat.
Hetkel kuum
Kohapealne turvalisus ja päästeauto välja saatmine
Hoonete tuleohutus jagatakse korralduslikuks ja ehituslikuks. Tuleohutusseadus näeb ette, et oma inimesi tuleb koolitada ning teha regulaarselt tulekahju- ja evakuatsiooniõppuseid. Lisaks peavad tuleohutussüsteemid olema korras ja vastavalt hoone tüübile tehtud tuleohutusülevaatus või enesekontrolli tuleohutusaruanne.
Uus võimalik muudatus tohiks ei mõjuta objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
„Muudatus puudutabki reageerimist ja seda, kuidas turvapartnerid saavad panustada, et võimaliku ohuolukorras kiirelt reageerida ja reaalse tulekahju korral päästemeeskonna kohale kutsuda,“ selgitab Ain Karafin.
Ahti Kuusk kinnitab, et praegune siseministri määrus võimaldab tegelikult automaatsest häireedastusest ka üldse loobuda. Selleks tuleb teha päästeametile vastav taotlus. Tingimuseks on see, et hoones peab tulekahjule reageerimine olema enda inimestega ja hästi korraldatud ning selle avastamine peab olema kiire.
„Mul on oma tööpraktikas tuua näiteid, kus hoones on ööpäevaringselt väga hea valvur või turvatöötaja, kes aitab kiirelt ohu korral tulekahju avastada. Lisaks tagatud kiire evakuatsioon ja kõik tuleohutussüsteemid on korrektsed,“ räägib ta. Kui on reaalne tulekahju oht, tuleb hoone kontaktisikul teha Häirekeskusesse kõne ja viimane saab päästeautod välja saata.
Forusel on pikaaegne kogemus turva- ja ohutusvaldkonna. Tuleohutuseksperdid kinnitavad, et igale objektile on olemas oma lahendused ja tulevase uue määrusega ei peaks keegi tundma, et nende materiaalne vara ja inimesed on ohus. Määrus tuleb kooskõlastusringile ja selle käigus tuleb kindlasti välja väga häid lahendusi. Kindlasti ei tule üleminek üle öö, vaid selleks antakse aega.
Oma turvapartneriga tuleks julgelt ühendust võta, et mõelda välja lahendused, mis ühe või teise ettevõtte või asutuse jaoks toimivad ning hinnata erinevaid riske.
Võta meiega ühendust SIIN!
Valehäirete peamised põhjused
Häirekeskusesse automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired ja suurem osa häireid tuleb päevasel ajal. Päästeameti andmetel oli 2024. aastal enam kui 4800 automaatset tulekahjuteate edastust Häirekeskusesesse. See tähendab kolmteist valehäiret päevas.
Peamised põhjused:
* Süsteemirikked – automaatne tulekahjusignalisatsioon andis teatud põhjustel rikke tõttu häire.
*Ehitus- ja remonditööd – hoones tehakse remonti ning tulekahjuandurid on näiteks isoleerimata ja kinni katmata.
*Inimlikud eksimused – kogemata vajutatakse häirenuppu, sõidetakse tulekahjunupule otsa, hooletu tulega ringi käimine jne.
Allikas: Päästeamet
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata galeriid, mis seal toimus!
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele