- ST
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Salvekaevude puhul ei ole olemas täpselt kahte ühesugust tööd. 20 aastat tagasi asutatud ettevõtte Strongest Arendus OÜ kaevumeister, pikaaegse kogemusega Tarmo Hälvin ütleb, et isegi siis, kui paberil tundub kõik sarnane, siis võib tegelik töömaht erineda mitmekordselt. Määravaks saab pinnas, vee liikumine ja see, kuidas maa konkreetses kohas käitub.
Ühe kaevumeistri tööpäev võib endas hõlmata uue salvkaevu rajamist, vana kaevu puhastamist, põhja kogunenud muda eemaldamist või hoopis ohtlikuks muutunud kaevu likvideerimist. Enamasti jäävad tööd viie kuni kümne meetri sügavusele, kuid praktikas on ette tulnud nii märksa madalamaid kui ka oluliselt sügavamaid lahendusi.
“Iga kaev on individuaalne projekt. Võib olla sama sügav auk, sama arv rõngaid ja pealtnäha sama lahendus, aga töömaht võib erineda isegi mitmekordselt. Suurim mõjutaja on pinnas - ühel juhul läheb töö kiiresti, teisel juhul võib ühe meetri peale kuluda terve päev,” räägib Hälvin.
Tema sõnul on olnud objekte, kus naabri kaev andis vett viie meetri pealt, kuid kõrvalkrundil tuli minna oluliselt sügavamale. “Inimene vaatab, et maa on sama, aga maa all võib kõik olla teistmoodi,” ütleb ta.
Masin küll aitab, aga viimase otsuse teeb maa ise
Ettevõtte algusaastatel rajati kaeve ainult labidaga. Hiljem lisandus töövõttesse kopplaadur, kuid selle kasutamist piiravad nii sügavus kui ka vaba ruum tulevase kaevu ümber. Tänapäeval kasutatakse hea ligipääsu korral sageli puurseadet, mis võimaldab tööd teha kiiremini ja täpsemalt.
See ei tähenda aga, et käsitöö oleks kadunud, vaid vastupidi - mitmel juhul tehakse töö esimene osa puuriga, edasi minnakse labidaga, sest lõpliku lahenduse määravad ikkagi konkreetne piirkond ja pinnase omadused.
“Inimestele tuleb sageli selgitada, et soov on üks asi, aga loodus dikteerib oma. Need kaks ei pruugi alati kokku minna,” räägib Hälvin.
Objektide erinevuse tõttu ei saa peale suruda üht ning sama lahendust, vaid vaadatakse, mida koht võimaldab. Mõnikord tähendab see, et tavapärase lahenduse asemel tuleb minna väiksema rõngaga edasi, sest pinnas surub rõngad kinni, kaev kaldub või mängu tuleb vesiliiv.
Kõige väärtuslikumad on läbijooksuga kaevud
Salvkaevu puhul on üks olulisemaid näitajaid vee tootlikkus. On kaeve, mis töötavad eeskätt mahu põhimõttel, ja on neid, kus vesi liigub hästi läbi ehk tegemist on niinimetatud läbijooksuga kaevuga.
Just viimaseid peetakse kõige väärtuslikumaks, kuid neid ei ole palju ning enne töö algust ei ole kunagi võimalik kindlalt prognoosida, milliseks kaev lõpuks kujuneb.
“Inimene arvab tihti, et just tema kaev tuleb kõige parem ja ainult teistel on kehvad kaevud,“ ütleb Hälvin muiates. ”Tegelikult ei saa enne kaevu valmimist öelda, milline see olema hakkab. Midagi võib oletada pärast töö lõppu, aga päris selgeks saab asi alles siis, kui kaevu on vähemalt aasta aktiivselt kasutatud.“
Seetõttu on väga oluline kaevu maht. Seda saab suurendada peamiselt kahel viisil: kas teha kaev suurema läbimõõduga või sügavam. Praktikas kasutatakse enamasti ühemeetrise siseläbimõõduga betoonrõngaid, kuid vahel ka väiksemaid mõõte.
“Salvkaev ei suuda vee tootlikkuse poolest enamasti puurkaevuga võistelda, kuigi üksikuid erandeid on,“ ütleb Hälvin. ”Sellepärast rõhumegi mahule ja sellele, et lahendus oleks võimalikult inimese vajadustega kooskõlas.“
Kaevu asukoht ei ole ainult maitseasi
Sageli on maaomanikul olemas kindel ettekujutus, kuhu ta oma kinnistul kaevu soovib. Kogemus on aga näidanud, et inimese eelistatud koht ei pruugi alati olla tehniliselt või looduslikult kõige mõistlikum valik.
Kaevumeistri sõnul tuleb inimestele sageli selgitada sedagi, et veesoon ei ole punkt maas, vaid pigem sirge või kõverik, mille liikumist tuleb osata lugeda.
“Mõne inimese käes liiguvad vardad küll, aga ta ei oska seda lugeda,“ ütleb Hälvin. ”Kui inimene paneb ise koha paika, siis ta ei arvesta sageli sellega, et veesoon ei saa olla punkt. Kui on punkt, siis on reeglina tegemist suurema kiviga.“
Kaevu asukoha hindamisel kasutataksegi terastraadist vardaid, kuid lõplik otsus sünnib alati kogemuse, pinnase ja tegelike töötingimuste koosmõjus.
Kui klient soovib kaevu kindlalt just ühte konkreetsesse kohta, tehakse töö loomulikult ära. Samas on kogemus näidanud, et juhul kui valitud koht ei ole vee seisukohalt kõige soodsam, võib kaev tulla oluliselt sügavam kui läheduses asuvatel naabritel.
Sageli on maaomanikul olemas kindel ettekujutus, kuhu ta oma kinnistul kaevu soovib. Kogemus on aga näidanud, et inimese eelistatud koht ei pruugi alati olla tehniliselt või looduslikult kõige mõistlikum valik.
Ohtlikuks läheb olukord siis, kui jõutakse veeni
Kuigi osa lihtsamaid töid võib osav inimene ka ise teha, ei tohiks Strongest Arenduse OÜ kaevumeistri sõnul ohutust kunagi alahinnata. Kõige keerulisemaks muutuvad olukorrad siis, kui jõutakse veeni ja kaevusein muutub ebastabiilseks.
“Neid momente on olnud küll,“ tunnistab ta. ”Need on ebameeldivad, sest ootamatus tuleb väga kiiresti ja tagajärjed võivad olla väga kurvad.“
Ta meenutab olukorda, kus kaevurõngas ja pinnas oleksid teda peaaegu enda vahele surunud. “Sellistel hetkedel saad väga hästi aru, et ükski salvkaev ei ole inimelu väärt.”
Just seetõttu peab ta oluliseks, et inimesed kutsuksid keerulisemate tööde puhul appi pikaaegse kogemusega asjatundja. Kui redel ei ulatu põhja, ruum on kitsas või kaevu seisukord teadmata, võivad riskid olla suuremad, kui esmapilgul tundub.
Vaata videost, kuidas käis salvkaevu kaevamine Turjal:
Kaev vajab hooldust ka siis, kui vesi tundub puhas
Salvkaevu eluiga ei sõltu ainult selle rajamisest, vaid ka hilisemast hooldusest. Tavapärane hooldus tähendab enamasti vee välja pumpamist, põhjasette eemaldamist, vajadusel kaevuseinte survepesu ja liidete parandamist.
Aastate jooksul võib põhja koguneda märkimisväärne hulk muda ja liiva, mis vähendab nii vee mahtu kui ka vee sissevoolu. Vanadest kaevudest on leitud ka ootamatuid esemeid ja loomade jäänuseid.
“Vanasti arvati, et kui konn on kaevus, siis on vesi puhas. Täna me teame, et sellest ei piisa,“ ütleb Hälvin. ”Veekvaliteeti tuleb aeg-ajalt kontrollida atesteeritud laboris. Eriti oluline on bakterioloogiline pool, see peab olema null.“
Tema sõnul ei pruugi inimese maitsemeel anda vee tegelikust kvaliteedist õiget pilti. Seetõttu soovitab ta vett regulaarselt kontrollida ning pöörata tähelepanu nii bakterioloogilistele kui ka keemilistele näitajatele.
Kaevumeister peab tundma nii maad kui inimest
Ajaga võib kaev täituda pinnasega, mida vesi endaga kaasa kannab. Mõnes piirkonnas muutub probleemiks vesiliiv ehk leede, mis teeb töö keeruliseks ja ohtlikuks. Sellistes olukordades tuleb kõige rohkem mängu kogemus, sest iga vale liigutus võib muuta töö oluliselt keerukamaks ja kallimaks.
Hälvini sõnul ei saa salvkaevu käsitleda lihtsalt auguna maas. Tegemist on veevarustuse süsteemiga, mille toimivust mõjutavad korraga nii pinnas, ehituslik lahendus kui ka hoolduse kvaliteet.
Kõige enam jäävad talle meelde tööd, mis erinevad tavapärasest – olgu põhjuseks sügavus, kaevu tootlikkus või inimesed ise. “Mõni maapealse osa ehitus tuleb ka eriti hästi välja ja jääb sellepärast meelde,“ ütleb ta.
Tema sõnul õpetab iga kaev lõpuks ühte ja sama asja: maa all ei saa käsutada, saab ainult kohaneda.
“Kaevu ei tee valmis ainult masin ega labidas. Kõigepealt tuleb aru saada, mida maa lubab,“ ütleb Hälvin.
Võta Strongest Arendus OÜ kaevumeistritega ühendust SIIN ja küsi kõiki teematpuudutavaid küsimusi otse oma valdkonna asjatundjatelt!
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
Viimased uudised
Kaarel Ots: börsiettevõtteks saamine nõuab julgust – olen seda korduvalt öelnud ja usun sellesse jätkuvalt kindlalt.
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Konverentsid
Hetkel kuum
Poola on nüüd Baltikumi turu osa! Vaata, kuhu seal investeerida. Siin avaneb tulevik
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele