Autor: Juuli Laanemets • 28. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vahteri kinnitusel on levinuim ja olulisim viga valesti märgitud ruutmeetrid. “Inimesed ei kontrolli pinna suurust kinnisturegistrist üle ja märgivad kas peast või võtavad numbri halduskulude arvelt, aga erinevus võib olla kümme ruutmeetrit,” ütles Vahter. Tema sõnul tekitavad segadust ka seadustamata ümber- ja juurdeehitused ning erinevate terminite kasutamine. “Isegi suured arendajad on petlikult odava hinna näitamiseks teinekord arvestanud korteripinna sisse keldri ja rõdu, mida tegelikult teha ei tohi,” lisas Vahter.

Palju eksitakse ka hoone materjaliga. Peamiselt ei tehta vahet katusematerjalidel ja krohvitud puumajal ning kivimajal. “Müügikuulutuses on ka seadusega nõutud energiaklassi märkimine või vähemalt info, et seda pole määratud ning see jäetakse tegemata.”

Vahteri sõnul ei vasta tihti normidele ka müügikuulutuste pildid. “Seaduse kohaselt peab olema öeldud, kas mööbel ja muud pildil olevad esemed on hinna sees või mitte. Vastupidisel juhul võiks eeldada, et ka televiisor kuulub korteri juurde,” lisas Vahter.  “Ka maaklerid ise pole patust puhtad ja ei tee teinekord piisavalt taustatööd, kuid põhivead tulevad eraisikute kuulutustest. Soovitan alati vaadata põhinäitajad ehitus- ja kinnisturegistrist üle. Kui kuulutus ei vasta tõele, siis on inimesel võimalus tehingust loobuda või hinna üle läbirääkimisi pidada.“