Autor: Juuli Laanemets • 28. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vajadus parki põhjalikumalt korrastada on suurenenud tänu Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisele ning lähipiirkondade puhke- ja virgestusalade kasutuselevõtuga.

Raadi dendropargis alustati eelmisel nädalal hooldustöid, mille käigus võetakse maha kuivanud ja väheväärtuslikke puid ja põõsaid, eemaldatakse teede kohalt ohtlikke oksi ning toestatakse murdumisohtlikke puid. Hooldusraie tulemusel muutub võsastunud park kasutajatele ohutumaks ning paranevad väärtuslike puude kasvutingimused.

Linnavalitsus väljasas  Raadi dendropargi korrastamise projekteerimistingimused, mis näevad ette pargiala dendroloogiliste vaatamisväärsuste säilitamise ja parema eksponeerimise. Kogu alale koostatakse terviklik haljastusprojekt, millega lahendatakse parki läbivad teede, valgustuse, pinkide ja prügikastide asetus, määratakse vajalikud kujundusraied ja uusistutused.

Raadi dendropark asub Vahi tänava ja endise kruusakarjääri vahelisel umbes 4 ha suurusel maa-alal (Narva mnt 171a) ja kuulub koos Raadi pargiga looduskaitse alla. Dendropark toonase nimetusega dendroloogiaaed asutati teaduslikel eesmärkidel Tartu Ülikooli metsaosakonna juurde ning esimesed puud istutati 1925. aastal. Kui 1940. aastal ulatus dendraariumis liikide ja sortide arv 400ni, siis 2014. aastal kirjeldas dendroloog Eino-Endel Laas pargis kokku 124 erinevat taksonit puid ja põõsaid. Haruldasematest liikidest kasvab seal virgiinia humalpöök, suhkruvaher, kivitamm, amuuri maakia, amuuri korgipuu, amuuri viinapuu, Rupprechti ja olga lehis, naastune ja väike kikkapuu jt.

Raadi dendropargi esmaseid hooldustöid ja projekti koostamist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pargi hooldustöid teeb OÜ Roheline Ruum, tööde kogumaksumus on 27 360 eurot. Raietööd on kavas lõpetada 30. novembriks.