Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurfoorumi fookus on elamute renoveerimisel ja toetustel
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab reedel, 31. oktoobril korteriühistute XVII Foorumi, milles räägitakse elamute renoveerimisega seotud küsimusi ja tutvustatakse finantseerimise erinevaid võimalusi.
EKÜL korraldab reedel, 31. oktoobril foorumi pealkirjaga „Milline tulevik ootab Eesti korteriühistuvaldkonda aastani 2020?“ Teemadeks on korterelamute rekonstrueerimise uus määrus ja nõuded toetuse taotlejale, korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamine, korteriühistuid puudutavad muudatused maksuvaldkonnas ja energiaühistute loomine.
EKÜL juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul huvitab ühistuid kõige enam rekonstrueerimisega seonduv. “Mõistagi lähevad meile kõigile korda korterelamute toetuse taotlemise üldpõhimõtted ja suunad, sest EL struktuurivahenditest plaanitakse kortermajade rekonstrueerimiseks perioodil 2014-2020 suunata 102 miljonit krooni,” kõneles Mardi. Tema sõnul on riigi finantstugi elamute renoveerimisele ühistute jaoks elulise tähtsusega.
Meetme raames väljastatakse toetust ka audititele, projektidele, projektijuhtimisele ehk tehnilisele konsultandile, samuti taastuvenergiaseadmete paigaldamisele. “Riikliku toetust saab taotleda kas 15-, 25- või 40 protsenti projekti maksumusest. Projekti koostamise ja omanikujärelevalve toetust saab taotleda kuni 50%. Räägime foorumil näiteks sellest, millised on 40% toetuse võimalikud tehnilised lahendused,” vahendas Mardi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurfoorumile on end registreerinud üle 400 korteriühistu esindaja. Foorumil antakse üle auhinnad ka tänavuse korteriühistute konkursi võitjatele. Foorumi ajakava on EKÜL kodulehel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.