Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik suunab keskkonnateadlikkuse arendamiseks üle 200 000 euro
Riik suunab läbi KIKi keskkonnateadlikkuse arendamiseks 2014. aasta II taotlusvooruga üle 209 tuhande euro, kokku sai toetust 103 keskkonnateadlikkuse projekti. Projekte menetleti esmakordselt lihtsustatud korras ning tänu sellele saavad haridusasutused alustada projektide elluviimist tavapärasest kuu aega varem.
Toetuse tulemusel osalevad tuhanded õpilased ja lasteaiaealised lapsed loodus- ja keskkonnahariduse keskuste ning loodusmuuseumide aktiivõppeprogrammides. Samuti külastatakse ettevõtteid, mille tegevus on seotud keskkonnakasutusega nagu farmid, jäätmejaamad ja veekäitlusettevõtted.
Õppeprogrammide praktilised tegevused aitavad kinnistada koolis või lasteaias omandatud teoreetilisi teadmisi. Samuti aitab õppeprogrammidel osalemine seostada teoreetilisi teadmisi reaalse eluga ja muuta teadmised lastele mõistetavaks. Lapsed saavad keskustes kasutada ka selliseid õppevahendeid ja laboriseadmeid, mille soetamine igasse kooli ei oleks otstarbekas.
„On oluline, et teadmised looduses ja keskkonnas toimivate seoste kohta oleks elulähedased ja mõistetavad. Sellised, mis aitavad mõista inimeste käitumise tagajärgi ja mõju, kasvõi ostuotsuste või toiduvaliku tegemisel,“ selgitas KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Mati Raidma.
Keskkonnateadlikkuse programmi 2014. a II vooru laekus lihtsustatud korras menetletavaid projektitaotlusi kokku 123, kogusummas üle 300 000 euro. Laekunud taotlustest sai rahastuse 84%. Projekte esitati üle Eesti. Aktiivsemad olid Läänemaa, Ida-Virumaal ja Harjumaa inimesed. Oodatust vähem tuli taotlusi Viljandimaalt, Põlvamaalt ja Võrumaalt. Vaata: Rahastuse saanud projektid.
KIKi keskkonnateadlikkuse programmispetsialisti Ulvi Tuisu sõnul võib projektidest välja tuua Maardu Gümnaasiumi ning Märjamaa Gümnaasiumi projektid, kuhu on kaasatud kõik kooli õpilased.
Järgmine võimalus taotluse esitamiseks on 2015. aasta alguses ning edaspidi toimub õppekäikudeks ja laagrite läbiviimiseks toetuste taotlemine kord aastas.
„Kutsume üles toetust taotlema ja oluline on planeerida kogu õppeasutuse õppekäigud, et kõikidel lastel oleks võimalik osaleda ühel õppeaasta kuni kahes õppeprogrammis. Eelkõige tasub valida õppekäigus sihtkohaks lähim keskkonnahariduskeskus või looduskool,“ soovitas KIKi keskkonnateadlikkuse projektispetsialist Ulvi Tuisk.
Keskkonnahariduslike projektide elluviijatele toimub 27. novembril Tallinnas infoseminar, mille kohta saab infot KIKi kodulehelt.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Viimased uudised
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele