Palo: eluasemepoliitika varjusurm on viinud priiskava energiatarbimiseni

"Oleme energiamajanduse arengukava eelnõusse sisse toonud läbimõeldud elamumajanduse visiooni, kus seame eesmärgiks saavutada maksimumi nii energiasäästu suurendamisel kui ka elukeskkonna parandamisel. Need kaks eesmärki on omavahel tihedalt seotud ning oleks lühinägelik neid kuidagi eraldi käsitleda,“ kommenteeris Palo Riigikantselei ettepanekut eraldada energiamajanduse arengukava eelnõust eluaseme kättesaadavuse ja riiklikult toetatud üürielamute temaatika.

Palo sõnul lähtus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) koostamisel Riigikantselei üldisest suunisest, mille kohaselt tuleb arengukavad teemapõhiselt koondada. Eraldi elamuvaldkonna arengukava enam ei eksisteeri, valdkond integreeriti energiamajanduse arengukavasse, kuhu ta ka loogiliselt sobitub. 

"Ei ole mõistlik eraldada elamute energiasäästlikumaks muutmist ning inimeste probleemi, et korteri ülalpidamine kõrgete kommunaalkulude tõttu on liiga kulukas. Tuleneb ju viimane sellest, et energiat priiskavas ja amortiseerunud hoones ongi kulud suured, mis omakorda viib meid sobivate eluasemete kättesaadavuse kitsaskohtadeni,“ ütles Palo ja lisas, et tema põhimõte on vaadata probleeme kompleksselt ja neid ka lahendada läbimõeldult. Riigi toel ehitatavad, kaasaegsed ja säästlikud üürielamud on üks meede probleemi leevendamiseks.

Kuna aastast 2020 peavad kõik ehitatavad majad vastama liginullenergiahoone kriteeriumitele, saab riik Palo sõnul siin erasektorile eeskuju näidata ja oma tellimustega ühtlasi kaasa aidata sektori arengule, suunates ehitama energiasäästlikke ja uusi lahendusi kasutavaid maju.

ENMAKi elamumajandust puudutav osa sisaldab muuhulgas eesmärki jätkata korterelamute senisest suuremahulisema rekonstrueerimisega, lammutustoetusega kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori hoonete energiasäästlikumaks renoveerimisega, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamisega  jpm.

Üks oluline osa visioonist on ka riiklikult toetatud üürikorterite programmiga alustamine, mille raames ehitataks aastaks 2030 Eestisse riigi abiga 6000 säästlikku ja kaasaegset korterit. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad. Omavalitsustele annab see programm oluliselt suurema võimaluse ka tööjõu mobiilsusele.

Riiklikult toetatud üüripindade loomine oli ette nähtud ka Elamuasemevaldkonna arengukavas aastateks 2008-2013, kuid see ei saanud reaalsuseks.