Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 2. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Me ei tea täpset situatsiooni õnnetuspaigal ja ei kommenteeri olukorda Eesti Energia süsteemis, kuid Eestis tervikuna on olukord kriitiline,“ rääkis Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ning lisas, et Eestis on liiga palju diagnoosimata kutsehaigusi, liiga palju võetakse mõttetuid riske ning liiga hoolimatult suhtutakse inimeste tervisesse ja nende eludesse.

„On positiivne, et sotsiaalministeerium on hakanud töökeskkonna küsimustele senisest suuremat tähelepanu osutama, kuid õnnetuste ja haigusjuhtumite hulka vaadates tuleb kõigi uuringute ja reformiplaanidega kiirustada,“ lisas Peterson.

EAKL kutsub tööandjaid üles panustama tööohutusse nii, et igale töötajale oleks tagatud ohutu ja tervislik töökoht.

„Töötajatele paneme südamele, et tervis ei ole ainult nende endi oma, see kuulub ka meie peredele ja ühiskonnale. Ohutusnõuded eirates demonstreerime olukorda, kus me justkui ei vääriks võrdseid õigusi, kaitset ja palka, mis on normaalsed Põhjamaades. Näitame siis, et oleme Euroopa tasemel ka oma tervise hoidmisel, nii on meil suurem õigus nõuda euroopalikku palka ja töötingimusi.“

Eesti Ametiühingute Keskliidu prioriteediks on tõhustada tööd terviseedenduse vallas ning seista hea tervist väärtustavate töökohtade eest. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomine oli ka selle eelduseks, et ametiühingud toetaksid käimasolevat töövõimereformi.