Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Eesti vajab ehitiste nullenergiaseadust
Kõik uued kortermajad peaksid vastama nullenergia reeglitele, st tootma ise sama palju energiat, kui nad ära kulutavad, paneb ette TTÜ nooremteadur Taavi Simson.
Juhul kui rakendamisel tekib raskusi, võib kaaluda kortermajadele nõude leevendamist A-energiaklassini. Kui eramute ja kortermajade puhul on soovitud efekt saavutatud, võib kaaluda nõuete laiendamist ka büroohoonetele ja tootmishoonete kontoriosadele.
Kuigi energiasäästlikke hooneid on mõnevõrra kallim ehitada kui tavalisi hooneid ning uute kinnisvaraobjektide hind tõuseb, siis võib lõpuks tulla hinnavõit, kui arvestame kulusid kogu hoone eluea jooksul.
See arvamuslugu ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.