Riigikohus otsustas jätta MTÜ Pirita Selts kaebuse rahuldamata ja Pirita TOPi detailplaneeringu jõusse.
Tallinna Linnavolikogu kehtestas 21. märtsi 2013 Regati pst 1/3/5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega kavandati Pirita linnaosas 42,48 ha suurusele alale kolmkümmend kaks krunti ja määrati nende sihtotstarbed. Kahekümne kaheksale krundile määrati ehitusõigus.
MTÜ Pirita Selts saavutas Tallinna Linnavolikogu otsuse tühistamise Tallinna halduskohtus, kuid Tallinna ringkonnakohus rahuldas seejärel linna apellatsiooni ja planeering jäi jõusse.
MTÜ Pirita Selts esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtule väites, et detailplaneeringus ja selle kehtestamise otsuses ei ole planeeringulahendusi põhjendatud ega esitatud kaalutlusi, miks just selline lahendus on proportsionaalne selle piirkonna ja kogu linna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks. Samuti leidis MTÜ Pirita Selts, et planeerimismenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme ning on jäetud tasakaalustamata avalikud huvid ja väärtused ning erahuvid. "Erahuvisid kahjustab detail­planeeringuala elanike privaatsuse tagamise võimatus, Pirita tee transpordikoormuse ja paik­konna mürakoormuse kasv. Riivatud on kohalike elanike huvi senise elukeskkonna säilimise vastu," seisab kaebuses.
Riigikohus otsustas eelmisel nädalal jätta MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a tehtud otsus muutmata.
Riigikohus leidis, et planeeringus tehtud muudatused ei ole käsitatavad planeeringu põhilahenduse muutmisena ei oma mahult, sisult ega ka mõjult. Kehtestatud planeeringus lubatakse muudatuste tulemusena ehitada kuni 100 protsendilise ärifunktsiooniga hooneid või loetakse krundi siht­otstarbeks 90 protsenti elamumaa ja minimaalselt 10 protsenti ärimaa. Kumbki lahendus ei ole kohtu hinnangul vastuolus Pirita linnaosa üldplaneeringuga.
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele