Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harjumaal kortereid müügis veerandi võrra rohkem
Portaali KV.EE andmetel suurenes Harjumaa korteripakkumiste arv aastaga veerandi võrra ehk 25%. Keskmine ruutmeetrihind kasvas 7% 1702 euroni.
Suurim oli korterite müügipakkumiste arv Tallinnas, kus aastaga sai 6000 pakkumisest 8000, mis tähendab kasvu kolmandiku võrra. Vaatamata pakkumiste arvu kasvule ehk konkurentsi tihenemisele suurenes Tallinna korteripakkumiste keskmine hind aastaga 4%.
Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark märkis, et kui korterite müügipakkumiste arv on omavalitsuste lõikes ühes kasvanud ja teises kahanenud, siis müügipakkumiste keskmine hind on üsna valdavalt kerkinud. "Tallinnas võib müügipakkumiste keskmise hinna tõusu ajada pakkumisse lisandunud uusarenduste kaela. Kui Tallinna lähivallad välja jätta, siis muudes valdades aga uusarendusi praktiliselt pole. Neis piirkondades on korteripakkumiste hinnatõusu taga pigem fakt, et sealsed hinnatasemed ei ole Tallinna eeskujul veel sellist tõusurallit teinud ja alles hakkavad pisitasa tõususuunas kerkima," lisas Toompark.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.