Eva Kiisler • 16. juuli 2015
Jaga lugu:

Kolm trendi, mis kujundavad tuleviku kõrghooneid

 

 

 

 

 

 

Kuigi kõrghoonetest on üle kogu maailma kujunenud majandusedu üks tuntumaid sümboleid, on nende ehitamine ressursimahukas. Samuti pole kõrghoonete püstitamine kuigi keskkonnasõbralik, sest need esitavad ehitusmaterjalidele ja – tehnikale erinõudeid, samuti suurendavad keerukad kütte- ja jahutussüsteemid kasvuhoonegaaside emissiooni.

Veebiväljaanne Construction Global tõi välja kolm suunda, mis hakkavad tulevikus kõrghoonete rajamist oluliselt mõjutama.

 Puidu kasutamine

Kuigi puit on üks enimkasutatud ehitusmaterjale, peeti seda tuleohtlikkuse tõttu kõrghoonete ehitamisel sobimatuks. Tänu arendustööle ristkihtpuidust (CLT, cross laminated timber) ehitustoodete vallas võib tulevikus puidust saada kõrghoonete puhul kõige kasutatavam materjal. Arhitektuuriliste piiranguteta ristkihtpuit on heade tulepüsivusomadustega, kordi kergem kui raudbetoon ja ning seejuures positiivse CO2-bilansiga. USA põllumajandusministeeriumi USDA andmeil aitab puitmaterjalist ehitatud neljakorruseline hoone vähendada kasvuhoonegaaside teket sama palju kui 500 auto eemaldamine teedelt.

Rohetavad seinad ja katused

Rahvusvaheline Arhitektide Liit on eesmärgiks võtnud 2050. aastaks oluliselt vähendada ehitatud keskkonna süsihappegaaside emissiooni. Üks visuaalselt nägusamaid võimalusi selleks on seinte ja katuste vähemalt osaline katmine elusate taimedega. Uurimistulemused näitavad, et taimed aitavad õhusaastet kahandada ja hoonete temperatuuri vähendades ära hoida soojussaarte tekkimist linnades, aga ka heliisolatsiooni parandada.

Varjust välja

Massiivsed hooned jätavad ümbritseva madalama keskkonna sõna otseses mõttes varju. Londoni tuntud arhitektuuribüroo NNBJ tuli mõttele ehitada Greenwichi majadepaar, mis omavahel päikesekiiri edasi-tagasi peegeldades asendavad hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega.

Pilootprojekti õnnestumine tähendab, et pilvelõhkujaid on edaspidi võimalik rajada tihedalt asustatud linnakeskkondadesse minimaalsete kõrvalmõjudega. Kõrghoonete vahel saab võimalikuks ka taimede kasvatamine, mis parandab linnaruumi veelgi.

 

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee