Kuigi kõrghoonetest on üle kogu maailma kujunenud majandusedu üks tuntumaid sümboleid, on nende ehitamine ressursimahukas. Samuti pole kõrghoonete püstitamine kuigi keskkonnasõbralik, sest need esitavad ehitusmaterjalidele ja – tehnikale erinõudeid, samuti suurendavad keerukad kütte- ja jahutussüsteemid kasvuhoonegaaside emissiooni.
Veebiväljaanne Construction Global tõi välja kolm suunda, mis hakkavad tulevikus kõrghoonete rajamist oluliselt mõjutama.
Puidu kasutamine
Kuigi puit on üks enimkasutatud ehitusmaterjale, peeti seda tuleohtlikkuse tõttu kõrghoonete ehitamisel sobimatuks. Tänu arendustööle ristkihtpuidust (CLT, cross laminated timber) ehitustoodete vallas võib tulevikus puidust saada kõrghoonete puhul kõige kasutatavam materjal. Arhitektuuriliste piiranguteta ristkihtpuit on heade tulepüsivusomadustega, kordi kergem kui raudbetoon ja ning seejuures positiivse CO2-bilansiga. USA põllumajandusministeeriumi USDA andmeil aitab puitmaterjalist ehitatud neljakorruseline hoone vähendada kasvuhoonegaaside teket sama palju kui 500 auto eemaldamine teedelt.
Rohetavad seinad ja katused
Hetkel kuum
Rahvusvaheline Arhitektide Liit on eesmärgiks võtnud 2050. aastaks oluliselt vähendada ehitatud keskkonna süsihappegaaside emissiooni. Üks visuaalselt nägusamaid võimalusi selleks on seinte ja katuste vähemalt osaline katmine elusate taimedega. Uurimistulemused näitavad, et taimed aitavad õhusaastet kahandada ja hoonete temperatuuri vähendades ära hoida soojussaarte tekkimist linnades, aga ka heliisolatsiooni parandada.
Varjust välja
Massiivsed hooned jätavad ümbritseva madalama keskkonna sõna otseses mõttes varju. Londoni tuntud arhitektuuribüroo NNBJ tuli mõttele ehitada Greenwichi majadepaar, mis omavahel päikesekiiri edasi-tagasi peegeldades asendavad hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega.
Pilootprojekti õnnestumine tähendab, et pilvelõhkujaid on edaspidi võimalik rajada tihedalt asustatud linnakeskkondadesse minimaalsete kõrvalmõjudega. Kõrghoonete vahel saab võimalikuks ka taimede kasvatamine, mis parandab linnaruumi veelgi.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
“Ennem koorin elu lõpuni porgandeid, kui lähen kinnisvaraärisse tagasi“
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele