Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi kõrghoonetest on üle kogu maailma kujunenud majandusedu üks tuntumaid sümboleid, on nende ehitamine ressursimahukas. Samuti pole kõrghoonete püstitamine kuigi keskkonnasõbralik, sest need esitavad ehitusmaterjalidele ja – tehnikale erinõudeid, samuti suurendavad keerukad kütte- ja jahutussüsteemid kasvuhoonegaaside emissiooni.
Veebiväljaanne Construction Global tõi välja kolm suunda, mis hakkavad tulevikus kõrghoonete rajamist oluliselt mõjutama.
Puidu kasutamine
Kuigi puit on üks enimkasutatud ehitusmaterjale, peeti seda tuleohtlikkuse tõttu kõrghoonete ehitamisel sobimatuks. Tänu arendustööle ristkihtpuidust (CLT, cross laminated timber) ehitustoodete vallas võib tulevikus puidust saada kõrghoonete puhul kõige kasutatavam materjal. Arhitektuuriliste piiranguteta ristkihtpuit on heade tulepüsivusomadustega, kordi kergem kui raudbetoon ja ning seejuures positiivse CO2-bilansiga. USA põllumajandusministeeriumi USDA andmeil aitab puitmaterjalist ehitatud neljakorruseline hoone vähendada kasvuhoonegaaside teket sama palju kui 500 auto eemaldamine teedelt.
Rohetavad seinad ja katused
Hetkel kuum
Käibemaksutõusu mõju eluasemete müügimahule osutus bluffiks. Turul pinge ja patiseis kerib vinte.
Priit Sipelgas toob esile SOL Balticsi ühe olulise erinevuse, võrreldes konkurentidega. Lisaks toob ta esile valdkonna olulisimad väljakutsed aastal 2026.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahvusvaheline Arhitektide Liit on eesmärgiks võtnud 2050. aastaks oluliselt vähendada ehitatud keskkonna süsihappegaaside emissiooni. Üks visuaalselt nägusamaid võimalusi selleks on seinte ja katuste vähemalt osaline katmine elusate taimedega. Uurimistulemused näitavad, et taimed aitavad õhusaastet kahandada ja hoonete temperatuuri vähendades ära hoida soojussaarte tekkimist linnades, aga ka heliisolatsiooni parandada.
Varjust välja
Massiivsed hooned jätavad ümbritseva madalama keskkonna sõna otseses mõttes varju. Londoni tuntud arhitektuuribüroo NNBJ tuli mõttele ehitada Greenwichi majadepaar, mis omavahel päikesekiiri edasi-tagasi peegeldades asendavad hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega.
Pilootprojekti õnnestumine tähendab, et pilvelõhkujaid on edaspidi võimalik rajada tihedalt asustatud linnakeskkondadesse minimaalsete kõrvalmõjudega. Kõrghoonete vahel saab võimalikuks ka taimede kasvatamine, mis parandab linnaruumi veelgi.
Seotud lood
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.