Kuigi kõrghoonetest on üle kogu maailma kujunenud majandusedu üks tuntumaid sümboleid, on nende ehitamine ressursimahukas. Samuti pole kõrghoonete püstitamine kuigi keskkonnasõbralik, sest need esitavad ehitusmaterjalidele ja – tehnikale erinõudeid, samuti suurendavad keerukad kütte- ja jahutussüsteemid kasvuhoonegaaside emissiooni.
Veebiväljaanne Construction Global tõi välja kolm suunda, mis hakkavad tulevikus kõrghoonete rajamist oluliselt mõjutama.
Puidu kasutamine
Kuigi puit on üks enimkasutatud ehitusmaterjale, peeti seda tuleohtlikkuse tõttu kõrghoonete ehitamisel sobimatuks. Tänu arendustööle ristkihtpuidust (CLT, cross laminated timber) ehitustoodete vallas võib tulevikus puidust saada kõrghoonete puhul kõige kasutatavam materjal. Arhitektuuriliste piiranguteta ristkihtpuit on heade tulepüsivusomadustega, kordi kergem kui raudbetoon ja ning seejuures positiivse CO2-bilansiga. USA põllumajandusministeeriumi USDA andmeil aitab puitmaterjalist ehitatud neljakorruseline hoone vähendada kasvuhoonegaaside teket sama palju kui 500 auto eemaldamine teedelt.
Rohetavad seinad ja katused
Hetkel kuum
Rahvusvaheline Arhitektide Liit on eesmärgiks võtnud 2050. aastaks oluliselt vähendada ehitatud keskkonna süsihappegaaside emissiooni. Üks visuaalselt nägusamaid võimalusi selleks on seinte ja katuste vähemalt osaline katmine elusate taimedega. Uurimistulemused näitavad, et taimed aitavad õhusaastet kahandada ja hoonete temperatuuri vähendades ära hoida soojussaarte tekkimist linnades, aga ka heliisolatsiooni parandada.
Varjust välja
Massiivsed hooned jätavad ümbritseva madalama keskkonna sõna otseses mõttes varju. Londoni tuntud arhitektuuribüroo NNBJ tuli mõttele ehitada Greenwichi majadepaar, mis omavahel päikesekiiri edasi-tagasi peegeldades asendavad hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega.
Pilootprojekti õnnestumine tähendab, et pilvelõhkujaid on edaspidi võimalik rajada tihedalt asustatud linnakeskkondadesse minimaalsete kõrvalmõjudega. Kõrghoonete vahel saab võimalikuks ka taimede kasvatamine, mis parandab linnaruumi veelgi.
Seotud lood
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
3
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
5
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Viimased uudised
Ühelt poolt võib kinnisvaraettevõtete võlakirjade rohkuse üle rõõmustada, kuid teisalt tuleb olla ettevaatlik
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/raudsepp-linnaeelarvest-uks-piinarikas-protsess
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele