Ehitusloa saamisest kuni viimase korteri müügini tuleks arvestada vähemalt 1,5 aastat, müügi õnnestumine on seotud turu ootustega.
Et n-ö graafikus püsida, peaks enne maja valmimist olema müüdud 60% korteritest, kirjutab Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.
Kinnisvaraarendaja peab praegu eriti hoolsalt jälgima, et ehitab õigesse kohta ning pakub ostjale midagi erilist, innovaatilist. Ostja tahab kindlasti parkimiskohta ja panipaika. Lisaks tahab ta, et kööginurk oleks elutsoonist pisut eraldatud ja ei oleks läbikäidavaid tube. Ostja uurib ka vaateid ja võimalikke kulusid, küsib, mida arendaja on teinud, et kulud oleks madalad. Plusspunkte annavad nii vesipõrandaküte kui ka  soojustagastusega ventilatsioon. Eriti rõõmus on ostja siis, kui näeb tarbevee soojendamist päikesepatareidega. Samas ei ole ta nõus innovaatika eest rohkem maksma.
Kui uute korterite müük ikkagi ei edene, peaks küsima, kas ehitasite õigesse kohta, õigele sihtgrupile ja kas on olemas infrastruktuur – ühistransport, kauplus, kool ja lasteaed. Lõpuks tasub küsida sedagi, kas hind on õige.
Eelmüük – uusarendusprojekti müük enne ehitustegevuse algust. Sageli kogutakse eelmüügi käigus potentsiaalsete huviliste kontakte ja soove omapoolset avalikku hinna- ning broneerimisinfot andmata. Eelmüüki võib teha ka paralleelselt projekteerimisega ning enne ehitusloa saamist, kuid see on seotud riskidega, eriti, mis puudutab lubatud tähtaegadest kinnipidamist.
Allikas: Arco Vara
 

Seotud lood

Uudised
  • 02.09.15, 09:20
Kinnisvaraturul tõuseb turunduse osatähtsus
Uue arendusprojekti turunduse ja müügi põhisuunad pannakse paika koos uue korterelamu või elupiirkonna projekteerimisega.
Uudised
  • 02.09.15, 09:40
Millist korterit on kõige lihtsam müüa?
1Partner elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma  soovitab algatuseks hind üle vaadata.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele