Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: tallinlane saab keskmise palga eest suurema korteri
SEB uuring näitab, et Balti pealinnade elanikel on praeguse sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema korteri omanikuks kui aasta tagasi.
Võrreldes teiste Balti riikidega on uued korterid kõige kättesaadavamad Tallinnas, kus keskmise sissetulekuga elanik saab liigse riskita soetada laenu abil 37,8ruutmeetrise korteri. Mullu oli see number 2,9 ruutmeetri võrra väiksem.
Kuigi SEB arvutatud eluaseme ostujõu indeks kasvas ka Leedu ja Läti pealinnades, saavad Vilniuse ja Riia keskmise sissetulekuga elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 29,2 ja 26,0 ruutmeetri suurust korterit.
Keskmise sissetulekuga Balti pealinnade elanikel kuluks 20 või rohkem kuud selleks, et koguda kümneprotsendiline sissemakse uues hoones asuva 40ruutmeetrise korteri ostmiseks – seda eeldusel, et pealinlased säästavad igakuiselt 30 protsenti oma palgast. Sellisel juhul saaks tallinlased sissemakse kogutud vähem kui kahe aastaga (19,9 kuuga), samas kui Riia ja Vilniuse elanikel kuluks aega rohkem, vastavalt 25,6 ja 28,9 kuud. Kui aga korteriostul nõutakse 20protsendilist sissemakset, siis kahekordistub ka säästmiseks vajalik aeg.
SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses 2015. aasta teises kvartalis langenud keskmise eluasemelaenu intressiga, mis oli Leedus ja Eestis rekordmadal. „Selle aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus - 2,03 protsenti. Eestis oli see 2,64 ja Lätis 3,42 protsenti,” lisas Vaikmäe-Koit.
Autor: Äripäev online
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Vaata, mis seal sees on
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele