Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: tallinlane saab keskmise palga eest suurema korteri
SEB uuring näitab, et Balti pealinnade elanikel on praeguse sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema korteri omanikuks kui aasta tagasi.
Võrreldes teiste Balti riikidega on uued korterid kõige kättesaadavamad Tallinnas, kus keskmise sissetulekuga elanik saab liigse riskita soetada laenu abil 37,8ruutmeetrise korteri. Mullu oli see number 2,9 ruutmeetri võrra väiksem.
Kuigi SEB arvutatud eluaseme ostujõu indeks kasvas ka Leedu ja Läti pealinnades, saavad Vilniuse ja Riia keskmise sissetulekuga elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 29,2 ja 26,0 ruutmeetri suurust korterit.
Keskmise sissetulekuga Balti pealinnade elanikel kuluks 20 või rohkem kuud selleks, et koguda kümneprotsendiline sissemakse uues hoones asuva 40ruutmeetrise korteri ostmiseks – seda eeldusel, et pealinlased säästavad igakuiselt 30 protsenti oma palgast. Sellisel juhul saaks tallinlased sissemakse kogutud vähem kui kahe aastaga (19,9 kuuga), samas kui Riia ja Vilniuse elanikel kuluks aega rohkem, vastavalt 25,6 ja 28,9 kuud. Kui aga korteriostul nõutakse 20protsendilist sissemakset, siis kahekordistub ka säästmiseks vajalik aeg.
SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses 2015. aasta teises kvartalis langenud keskmise eluasemelaenu intressiga, mis oli Leedus ja Eestis rekordmadal. „Selle aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus - 2,03 protsenti. Eestis oli see 2,64 ja Lätis 3,42 protsenti,” lisas Vaikmäe-Koit.
Autor: Äripäev online
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele