Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: tallinlane saab keskmise palga eest suurema korteri
SEB uuring näitab, et Balti pealinnade elanikel on praeguse sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema korteri omanikuks kui aasta tagasi.
Võrreldes teiste Balti riikidega on uued korterid kõige kättesaadavamad Tallinnas, kus keskmise sissetulekuga elanik saab liigse riskita soetada laenu abil 37,8ruutmeetrise korteri. Mullu oli see number 2,9 ruutmeetri võrra väiksem.
Kuigi SEB arvutatud eluaseme ostujõu indeks kasvas ka Leedu ja Läti pealinnades, saavad Vilniuse ja Riia keskmise sissetulekuga elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 29,2 ja 26,0 ruutmeetri suurust korterit.
Keskmise sissetulekuga Balti pealinnade elanikel kuluks 20 või rohkem kuud selleks, et koguda kümneprotsendiline sissemakse uues hoones asuva 40ruutmeetrise korteri ostmiseks – seda eeldusel, et pealinlased säästavad igakuiselt 30 protsenti oma palgast. Sellisel juhul saaks tallinlased sissemakse kogutud vähem kui kahe aastaga (19,9 kuuga), samas kui Riia ja Vilniuse elanikel kuluks aega rohkem, vastavalt 25,6 ja 28,9 kuud. Kui aga korteriostul nõutakse 20protsendilist sissemakset, siis kahekordistub ka säästmiseks vajalik aeg.
SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et eluaseme ostujõu indeksi kasv on tugevas seoses 2015. aasta teises kvartalis langenud keskmise eluasemelaenu intressiga, mis oli Leedus ja Eestis rekordmadal. „Selle aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus - 2,03 protsenti. Eestis oli see 2,64 ja Lätis 3,42 protsenti,” lisas Vaikmäe-Koit.
Autor: Äripäev online
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
3
4
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
6
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele