Uus keskus kerkib kompromissiga

Ärikinnisvara arutelul selgitas Leppsalu, et praegused suured kaubanduskeskused on rajatud asukohta silmas pidades. Näiteks Rocca al Mare ja Kristiine keskus kerkisid kohtadesse, kus on ümber piisavalt elanikke ja transpordisõlmed. "Viimasel viiel aastal on sellise maa saamine muutunud kas raskeks või võimatuks. Selleks, et teha nii suurt keskust, peab paratamatult minema kompromissile," rääkis ta. Esiteks tuleb tõenäoliselt leppida väiksema maatükiga, mistõttu tehakse parkimine mitmele korrusele. Teiseks ei pruugi juurdepääs enam olla sama hea kui senistel keskustel.

Leppsalu nentis, et uute keskuste rajamisel räägitakse uuest kvaliteedist, aga tehakse kompromisse juba põhitõdedes.

Paneeli juhtinud Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees Ardi Roosimaa küsis seepeale, kas mõne uue keskuse teke teeb turu mitmekesisemaks ja alandab teiste keskuste hinda. Leppsalu märkis, et majandusliku loogika järgi peaks pakkumise suurenemisel nõudlus järele tulema. Samas tekib küsimus, kas nõudlus kasvab proportsionaalselt. "Uus keskus peaks kelleltki midagi ära võtma," ütles Leppsalu. Tema sõnul on hea küsimus, kas siis tõesti uus on nii palju parem, et võtab vanalt midagi ära.

Kauplejaid napib

Küsimusele, kas uue keskuse lisandumine muudaks üürihindasid teistes kaubanduskeskustes, vastas Leppsalu, et kui Viru keskus välja arvata, siis mujal saba väga ukse taga ei ole. "Uusi kauplejaid ei tule nii palju peale. Ikka peavad needsamad kauplejad poode laiendama. Nende müük keskmiselt ruutmeetrile väheneb," rääkis ta.

Leppsalu sõnul pannakse praegu proovile kaubanduse põhitõed. "Võib-olla uutes keskustes saabub selline kvaliteet, mis on enneolematu. Võib-olla on tore käia 4-5korruselises kaubakeskuses. Võib-olla suudetakse sisemiselt teha midagi, mis hakkab toimima," arutles ta.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud konverentsil "Mis saab edasi?" andsid valdkonna arvamusliidrid ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.