Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lasnamäe tööstusaladel uus üldplaneering
Tallinna Linnavolikogu kehtestas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu, mis hõlmab Lasnamäe linnaosa Peterburi teest lõuna poole jäävad Ülemiste, Sõjamäe ja Väo asumites paiknevad peamiselt tööstus- ja ettevõtlusalad.
Peterburi teest põhja poole jääva elamualade arengusuunad on määratud 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringus.
Lasnamäe tööstusalade üldplaneering täpsustab ja osaliselt muudab Tallinna üldplaneeringut Lasnamäe tööstusalade planeeringu piirides. Üldplaneering loob aluse linnaehitusliku arengu suunamisele, olles edaspidi lähtedokumendiks detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele ning taristu kavandamisele. Üldplaneeringu elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise: tänavastruktuuri korrastamine, piirkonna vajadustele vastava ühistranspordivõrgu arengusuundade kindlaksmääramine, maksimaalse logistilise kasumlikkuse eelise edasiarendamine, rohevõrgustiku toimimise põhimõtete kujundamine koos selleks vajaliku maa reserveerimisega ning territooriumi funktsioonide mitmekesistamine.
Paralleelselt üldplaneeringuga koostati ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostajaks oli Ramboll Eesti ASi töörühm ning aruandes esitatud tulemuste alusel on Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringut täiendatud. Üldplaneeringu KSH aruande koostamisel osalenud eksperdid tõid välja, et peamised planeeritaval alal ilmnevad negatiivsed mõjud on auto-, rongi- ja lennuliiklusest tingitud müra ja õhusaaste ning alal toimuva tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele ja rohealadele, samuti keskkonna vähene atraktiivsus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
KSH analüüsist järeldub, et enamik negatiivsetest mõjutustest avaldub vaid lähiperspektiivis, kaugemas perspektiivis vähenevad tööstusalale ja selle lähiümbruskonnale avalduvad intensiivsed mõjud märkimisväärselt. Pikemalt ette vaadates on paljud üldplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud oskuslikult ja üldplaneeringus välja toodud põhimõtteid arvestades leevendatavad ning muudetavad positiivseteks mõjudeks. Keskkonnaamet Harjumaal (endine Harjumaa Keskkonnateenistus) kiitis KSH aruande heaks 12. mail 2011.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.