4 soovitust kortermajale piirdeaia ehitamiseks

TopDoor OÜ juhatuse liikme Roman Õunapi sõnul lähtuvad korteriühistud piirdeaia valikul enamasti piirkonna eripäradest. Samuti võetakse arvesse hoone ja naaberhoonete iseloomu. Nii on näiteks Nõmme piirkonnas levinud puit-, kesklinnas aga metallaiad.

Lisaks tasub Õunapi sõnul lähtuda vajadustest. “Kas vajatakse privaatsust, turvalisust või on vaja hoida ühist joont üldist tänavapilti arvestades,” märkis Õunap, kelle sõnul korteriühistu peamine vajadus tema kogemuse põhjal on piirata võõraste isikute pääsemist kinnistule.

Planeeri põhjalikult

Värava valikul tuleb lähtuda objekti eripärast ja tellija materiaalsetest võimalustest. Odavamasse hinnaklassi jääb Õunapi sõnul näiteks tiibvärav, mis avaneb kahe tiivana sisse- või väljapoole. Seejuures peab arvestama, et tiibade avanemis piirkond peab olema talviti lumest puhas. “Tuulisemates piirkondades peab kindlasti kasutama kvaliteetset ja tugevat väravaautomaatikat, kuna tiibvärav on tundlik tuulekoormusele, eriti veel tiheda laudise korral,” rääkis Õunap.

Peale selle tuleb tema sõnul arvestada, et tiibvärava puhul tiibade taha parkida ei saa. “Lükandvärava konstruktsioon on kindlasti tugevam ja sobib meie kliimasse paremini, on tuulega väga vastupidav,” kiitis Õunap. Lisaks jätab see parkimiskohtadeks rohkem ruumi. “Turvalisust silmas pidades kindlasti eelistatum lahendus, kuna seda on raske lahti kangutada,” lisas Õunap. Ta selgitas, et seevastu tiibväravat võib pahatahtlikult jõuga lahti lükata. Lükandvärava kahjuks räägib kõrgem hind.

Arvesta kasutamissagedusega

Korteriühistute puhul on tähtis väravaautomaatika, millega tagatakse, et värav oleks alati suletud. OÜ Hoolib juhatuse liikme Ergo-Teet Ruusi sõnul peaks väravaautomaatika valimise puhul arvestama selle kasutamissagedusega. “Väravate pealt ei tohiks kokku hoida, sest need on intensiivselt kasutusel,” nentis Ruus.

Automaatikat on piltlikult öeldes kahte sorti: nii-öelda koduautomaatika ja tööstuslik automaatika. Korteriühistutele soovitas Ruus valida pigem tööstuslik variant, sest selle puhul on arvestatud suurema kasutajate arvuga. “Avamiseks võiks korteriühistutele soovitada GSM-mooduli lahendust, mille puhul värav avaneb, kui helistada teatud numbril,” lisas Õunap.

Levinud lahendus on ka pult. Õunap märkis, et suviti töötab igasugune automaatika hästi, probleemid ilmnevad talviti. “Alati tasub teha eeltööd või küsida tagasisidet tuttavate käest, kellel on töötav lahendus, et hiljem mitte pettuda ning saada töökindel lahendus aastaringseks kasutuseks,” soovitas Õunap.

Hoolda õigesti

Ruusi sõnul tekib väravaautomaatikaga kahte tüüpi probleeme. “Kui värava ava ei puhastata ja väravatiib peab nagu sahk töötama, kipuvad mootorid üles ütlema,” kirjeldas ta. Teine probleem on, et fotosilmad, mis peaksid üksteist nägema, sajavad lund täis ja seepärast kontaktväravad ei avane.

Ruus ütles, et osa automaatikapaigaldajaid pakub korralist hooldust, aga selliseid pakkujaid on küllalt vähe. Väravat peaks siiski kojamees puhastama.

Metallaeda valides on Õunapi sõnul oluline see Eesti kliimas kuumtsinkida ning hiljem vastavalt soovitud toonile pulbervärvida. “Kui jätta metallaed kuumtsinkimata, annab see olulise hinnavõidu, kuid praktika näitab, et selline aed on juba kolme-nelja aasta pärast roostes,” selgitas ta.

Ruus lisas, et metallaiad hiljem otseselt hooldust ei vaja. “Kui näiteks lumekoristusega neid puruks lükatakse, siis tuleb lihtsalt poste vahetada,” märkis Ruus. Seevastu puitaed vajab värvimist. “Mõistlik on seda vastavalt värvi kvalideedile teha kas kolme või viie aasta tagant,” õpetas Ruus.

Õunapi sõnul aitab puidu puhul eluiga pikendada, kui aia valmistamisel kasutada sügavimmutatud puitu. Seejuures peaksid aiapostid olema metallist ja kindlasti eelnevalt kuumtsingitud. “Puitaed on kindlasti soodsamas hinnaklassis ja kõige levinum lahendus eesaia materjali valikutes,” lisas ta.