Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CM: Väikefirmadele tuleb anda võimalus majanduslikult toime tulla
Kahjuks on kinnisvarasektori tugiteenustele minevaid kulusid järjest enam kärbitud, mis tekitab küll kinnisvaraomanikele kasumit, kuid jätab teenuseosutajad nälga ning teenuse otsesed tarbijad teadmatusse, kas nad ikka seda saavad.
Kinnisvaraettevõte juhtimine koosneb sageli mitmest juhist ning hulgast tavatöötegijatest nagu koristajad, elektrikud ja teised, kellele kahjuks pole juba aastaid makstud õiglast väljateenitud palka, vaid on alatasustatud. Samas ei ole kinnisvaraärimees rahul, vaid korraldab uusi konkursse ja nõuab veelgi madalamat hinda. Rääkides samal ajal heaoluühiskonnast, paremast teenusest ja palkade tõstmisest, on tegemist tõelise kahepalgelisusega. Ja siis imestatakse, et miks on Eestis ikka veel ümbrikupalku maksvaid ettevõtteid.
Riik üritab kehtestada teatud tasusid ja standardeid oma inimeste kaitseks, määrates miinimpalkasid. Kui kinnisvaraettevõtjatele rääkida, et miinimumtasu on viimastel aastatel peaaegu igal aastal veidi tõusnud, mis teeb kallimaks ka teenuse hinna, ei taheta aga sellest kuuldagi. Nii juhtubki, et teenuse pakkujad on sageli halli passi omanikud, kes ei valda riigi keelt, kuid kes vajavad tööd ning on ainsana nõus sellise pisikese raha eest tööd rabama.
Samamoodi ei peeta hinnaläbirääkimistes enam argumendiks toodete ja teenuste hindade tõusu – kui varem kerkis puhastuskeemia hind näiteks 10% aastas, siis täna on keskmiseks aastaseks hinnakasvuks ca 20%. Tõestades seda paberitel, vaatavad teenuse tellijad ikkagi neist faktidest mööda, nõudes taas odavamat hinda.
Ja kahjuks ollakse samal ajal väga pirtsakad odava raha eest tehtava töö kvaliteedis. Ei ole harvad juhtumid, kus lepingus on kokku lepitud tegevused – näiteks kord nädalas kontorite koristus tolmuimejatega – kuid hiljem öeldakse, et äkki saaksime hoopis sama raha eest kolm korda nädalas vaibapesu? Mille või kelle arvelt?
Kui ma viin oma auto teenindusse, et ütle ma ju, et teeme täpselt sellise raha eest kõik korda, ükskõik, et autofirma hinnangul asjad nii ei käi. Puhastusteenuste osutajatelt aga nõutakse ainult parimat lõpptulemust – ükskõik mis raha ja aja eest! Kvaliteedi kontrollimisel lähtutakse enda kodukogemusest, mitte üldlevinud standartitest ja/või kokkulepitud ulatusest ehk kui 50 m2 kodu koristatakse kolm tundi, ei saa sama tulemust eeldada 3000 m2 koristamisel kolme tunni jooksul.
Koristusfirmade jaoks on leping koostööleping, mitte peremehe ja teenri vaheline leping. Selle asemel, et koos maha istuda ning arutada, kuidas peaks toimuma ettevõtete ja teenuste areng ja arendus, millest saaksid kasu nii inimesed kui ka ühiskond, üritatakse aga sageli koristusteenuste pakkujaid samastada orjadega. Paraku selline olukord muudabki suhtumist nendesse lihtsatesse, kuid vajalikesse töötegijatesse ning annab ka nende tegevusele ebameeldiva varjundi. Kas tegemist on alamklassiga?
Aeg muutub, elu läheb edasi
Teenused muutuvad, nõuded muutuvad ja seoses sellega muutuvad ka hinnad – seda võiksime tänasel kiirelt areneval ajastul juba kõik mõista. Parim lahendus on aeg-ajalt partneritel koos maha istuda ning leping läbi arutada – mida soovib kinnisvaraomanik ja mida võimaldab teenusepakkuja. Aga päriselus see nii pole.
Miks asjad ei võiks olla teistmoodi? Miks ei võiks kinnisvaraomanikud ja haldajad näha elu pikemas perspektiivis, andes veidi järele oma kasumimarginaalis, kasvatades enda jätkusuutlikkust ning tegutseda nii, et meil poleks vaja üleval pidada hulka töötuid ning haigeid inimesi, mis on katkise ühiskonna paratamatu lõpptulemus.
Laskugem vihmaussi tasandile ja vaadakem ringi, kes loob meie ühiskonnas väärtusi ja võimalusi – kas kaks-kolm fondijuhti, väärtpaberitega kaupleja või ehk ka madalalt väärtustatud autojuhid, koristajad ja elektrikud? Kui me ei oska nende tööd hinnata, pole meil ka tahtmist neile nende töö eest maksta. Kui nemad aga oma tööd ei teeks, kas meie elu enam siis oleks nii ilus ja hea?
Hetkel kuum
Iga ettevõte peaks hoolima, et tema organisatsioonis valitseks positiivne õhkkond, hea töökultuur ning töötajad oleksid terved. Selleks vajame me aga erinevaid teenuseid, millest üks on koristusteenus. Selleks vajame kõik neid alamakstud unikaalseid käsitööd tegevaid inimesi, kes korjaks kokku päeval tekkinud prügi ja emotsioonid. Ja mida vähem neile maksame, seda vähem on meil oodata head teenust. Niisiis tuleks olla valmis maksma kvaliteedi eest koristusteenustes, sest see toob kaasa hea tööõhkkonna ja tervemad inimesed ning puhtad ruumid tõstavad motivatsiooni töötamiseks.
Kui te ei taha vundamenti näha ja hooldada, võib ees oodata kogu hoone lagunemine. Kui tõuseb kinnisvara hind, peaks tõusma sellega käsikäes ka hoolduse ja koristuse eest makstavad tasud. Iga ettevõte tahab areneda ning oma töötajatele uusi ja paremaid töövahendeid ning võimalusi luua – nii ka puhastusettevõtted.
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit kiitev tekst on paraku turuolukorda peegeldav
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele