Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arukas sordib, arutu põletab!
Pakendid ei sobi ahjukütteks
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tõusetub jäätmepõletuse teema aasta-aastalt, peamiselt kütteperioodil ning kevadiste aiatööde käigus. „Kui õues läheb külmaks, on tuba vaja soojaks saada. Tihti arvatakse, et küttepuude asemel või lisaks neile võib ka majapidamises tekkinud pakendeid ning muud kraami ahju visata,“ ütles Eek.
Eek selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit ning sedagi soovitavalt vaid tulehakatuseks. „Koduses ahjus ei saavuta tuli iialgi samasugust põlemistemperatuuri, nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib põlemisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,“ lisas ta.
Eegi sõnul näitavad Saksamaal tehtud uuringud, et koduses majapidamistes jäätmete põletamine tekitab dioksiine umbes 20 korda enam, kui kõik jäätmepõletustehased kokku.
Igal prügil on oma koht
„Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.
Tema sõnul näitavad jäätmejaamade andmed, et kolmandik piirkonna elanikest käib jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole neist midagi kuulnud. Eegi hinnangul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt päris hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega soovita piisavalt kasutada.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
4
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
5
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
4 väga lihtsat ja konkreetset küsimust
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele