Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus elektrimüüja 1200 tarbijal
Eleringi hallatava Andmelao statistika kohaselt vahetus veebruari alguses elektrimüüja 1200 tarbimiskohas. Eesti energia osakaal kogu tarbimisest oli 61,7 protsenti, Baltic Energy Services OÜ bilansiportfell oli 11,4 ja Elektrum Eesti OÜ-l 10,2 protsenti.
Kokku on leping elektri tarbimiseks olemas 579 000 tarbimiskohas, mis on ligikaudu 1000 võrra enam kui jaanuari alguses. Esmaspäevase seisuga on 378 000 tarbimiskohas kasutusel tähtajaline ja 201 000 tarbimiskohas tähtajatu leping. Tähtajatute lepingute arv on kuu ajaga kasvanud 2000 võrra.
Tarbimiskohti, millel puudub elektri ostmiseks leping, on endiselt pea 137 000. Kuigi elektrilepinguta tarbimiskohad moodustavad arvuliselt 19 protsenti kõikidest tarbimiskohtadest, langes eelmise aasta kokkuvõttes nende arvele vaid 5,4 protsenti elektri kogutarbimisest. Detsembrisoli nende osa tarbimises 5,1 protsenti.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.