Täna 15. tegevusaasta täitumist tähistav KredEx on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist summas 1,2 miljardit eurot ja KredExi toel on paranenud ligikaudu 85 000 perekonna elamistingimused.

- Sihtasutus KredEx on ettevõtjaid finantseerinud 1,2 miljardi eest.
- Foto: Erik Prozes
Sihtasutus KredEx loodi 2001. aasta veebruari lõpus, kui liitusid Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutus, Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutus ja Sihtasutus Eesti Eluase.
"KredExil on olnud oluline roll kiiresti arenevate ettevõtete finantseerimisel, kel on tugev äriplaan, kuid puuduvad pangalaenu saamiseks vajalikud tagatised või piisav tegevusajalugu. Kui KredEx alustas oma tegevust pankade poolt väljastatavate laenude tagamisega, siis alates 2013. aastast on lisandunud ka era- ja riskikapitalituru arendamine ja läbi fondifondide suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele omakapitaliinvesteeringute kättesaadavaks tegemine," ütles KredExi juhataja Lehar Kütt.
15 aasta jooksul on KredExi teenuseid kasutanud 3 500 erinevat ettevõtet, neist 45% korduvalt. KredExi toel on loodud 14 000 uut töökohta ja kaasatud 1 500 alustava ettevõtte käivitamiseks täiendavat kapitali 300 miljonit eurot. KredExi poolt eraldatud korterelamute rekonstrueerimistoetusega ja väikeelamute toetusega on parandatud ligi 65 000 inimese elamistingimusi enam kui 1 000 elamus. Enam kui 56 000 inimest on KredExi eluasemelaenu käenduse abil saanud oma kodu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Korterelamu rekonstrueerimistoetusega toetatakse maja terviklikku rekonstrueerimist, mis võimaldab hoida kokku küttekuludelt, parandab elamu sisekliimat ja välimust, pikendab selle eluiga ning tõstab väärtust kinnisvaraturul. Eluasemelaenu käendus on võimaldanud oma kodu soetada noortel, kel puudub eluaseme soetamisel nõutav omafinantseering," lisas Kütt.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?