Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltic sai esimese kohtuasja
Eile vaidlustas 16 Harju- ja Raplamaa elanikku ja kaks külaseltsi Tallinna Halduskohtus Harju maavanema poolt eelistatud Rail Balticu trassivaliku. Eelistatud trassikoridori vahetus läheduses elavad inimesed paluvad kohtul kohustada Harju maavanemat lisama trassi eelvalikusse tagasi menetlusest välja jäetud trassialternatiivid ja keelata maavanemal vastu võtta maakonnaplaneeringut üksnes ühe trassialternatiiviga.
„Leiame, et 37-70 miljonit eurot kallima, kõige rohkem inimesi mõjutava ning väga oluliste keskkonna riskidega trassi valimine ei vasta Eesti riigi huvidele ja Eesti kodanike õiglustundele. Hagi esitajad taotlevad, et kohus rahuldaks meie esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustaks Harju maavanemat lisama Harju maakonnaplaneeringu menetlusse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramisel sealt välja jäetud kaks alternatiivset trassikoridori ning, et lõplik valik tehakse avalikult ja õiglaselt kaalutletult,” ütles Kiili valla Kangru alevikku oma viieliikmelisele perele kodu rajav Meelis Šokman.
Šokmani sõnul on nii Kangru Küla Seltsi kui teiste nn läänetrassi äärde jäävate asumite elanikud ning neid ühendavad külaseltsid juhtinud 2014. aasta sügisest nii Harju maavanema, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, teiste asjasse puutuvate ministeeriumite kui ka vabariigi peaministri tähelepanu olulistele vigadele Rail Balticu trassieelistuse valikus. „Oleme toonud välja hulga jämedaid arvutus- ja kaalutlusvigu. Neist osa on trassi planeerijad parandanud, ent sellest hoolimata on meie arvates meelevaldsetele põhjendustele tuginedes langetanud Harju maavanem otsuse eelistada nn läänetrassi,” kirjeldas Šokman olukorda.
„Olles läbitöötanud sadu lehekülgi asjakohast materjali oleme veendunud, et nn läänetrassi eelistades on maavanem valinud võimalikest trassivalikutest teadlikult 37-70 miljonit eurot kallima valiku, elanikke saab selle valiku puhul mõjutatud 24 % rohkem ning keskkonnaohutuse seisukohast on tegu kõige sobimatuma variandiga. Lisaks tuleb arvestada, et tulevikus on plaanis Soomest lähtuv suuremahuline kauba transiitliiklus tuua inimeste kodude vahele, kuigi on võimalik see ka kaugemale viia.” tõdeb Meelis Šokman, kes on pooleteise aasta jooksul põhjalikult analüüsinud kõiki trassivaliku aluseks esitatud avalikke dokumente.
Riik raiskab miljoneid maksumaksja raha
„Me räägime igapäevaselt, et Eesti riigil on raha vähe ja et peame järjekordselt päästjaid, haiglatöötajaid jt olulisi ametikohti koondama. Kuidas on riik ühtäkki nii rikas, et kulutab ilma oluliste argumentideta kümneid ja kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha? Kuigi Euroopa Liit finantseerib osa projektist ei tähenda see, et võiksime raha niisama tuulde loopida! Kiires korras tuleb forsseerida jõud õigete ja efektiivseimate lahenduste väljatöötamisele, sest ebaloogilised ja kallimad otsused maksab kinni ikkagi eesti maksumaksja. Kuna viimasel ajal tuuakse justkui tugeva argumendina välja väide, et enam pole aega, siis tekib küsimus ametnikkonnale, millega nad on viimastel aastatel tegelenud ja kes vastutab tehtud praagi eest? ” nentis MTÜ Kangru Küla Seltsi liige Aavo Remmelkoor.
Hagile allakirjutanud soovivad, et Harju Maakohus keelaks Harju maavanemal Harju maakonnaplaneeringu Rail Balticu trassi koridori asukoha määramise üksnes ühe – läänepoolse – trassialternatiiviga. Samuti soovitakse, et kohus kohustataks maavanemat veel kord analüüsima varasemalt kahte kõrvale lükatud trassikoridori varianti, millest üks on 37 miljonit eurot ja teine 70 miljonit odavam.
Nii Meelis Šokman kui Aavo Remmelkoor toonitasid, et hagi esitajate eesmärk ei ole Rail Balticu projekti takistamine „Me kõik soovime, et sedavõrd suur, kallis ja oluline projekt viidaks ellu tuginedes tõepoolest kõigekülgselt põhjendatud analüüsidel lähtudes pikaajaliselt riigimehelikust suhtumisest,” kinnitasid hagile allakirjutanud.
Hagile on alla kirjutanud 16 eraisikut ja kaks külaseltsi Harjumaalt ja Raplamaalt.
Autor: Eva Kiisler, ehitusväljaannete juht
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele